“Sa matad elava inimese!” Timmerid avaldavad olulise vea, mida lahkunu lähedased kipuvad tegema

Surnud lähedane võib endast maha jätta mitmeid soove ning sellises olukorras valdab tema lähedasi küsimus või pigem küsimused mitmete praktiliste tegevuste osas: mida teha? Seda arutasid ema ja tütar "Timmerite podcast'is". Kirsti tõi esmalt välja, et vahel on lahkunud lähedased oma soovidega ka absurdini välja läinud.

Samuti tehakse nii Merily kui Kirsti sõnul suuri vigu sellega, mida lahkunule kirstu kaasa pannakse. "Sellega tehakse päris suuri vigu ja pärast on pahandust kui palju, sest et enam ei ole mitte midagi teha, sest ei saagi muuta. Üks kõige tüüpilisemaid asju, mida tehakse: pannakse perepildid, laste pildid, elavate inimeste pildid kaasa. Sa tegelikult matad maha elava inimese," lausus Merily.

"Seda teha ei tohi. Mina olen ka puutunud väga palju kokku sellega, et inimesed tulevad vastuvõtule ja nad ei julge seda alguses öelda. Räägivad, et ühest hetkest hakkas tervis jamama, laste tervis jamab ja siis tuleb välja lõpuks, et inimene on pannud vanaemale või vanaisale pintsaku taskusse kaasa laste ja lastelaste pildid," lisas Kirsti siia juurde.

Selline tegevus paneb Merily sõnul eluenergia seisma ning mõjub tervisele. Tema sõnul olekski ainuke lahendus sellisel juhul "lahti kaevata ja välja võtta".

"Okei, saab ka tühistada seda või viia surnuaega konkreetselt midagi asemele. Sa lähed ja justkui asendad ja annad midagi muud vastu. Seda saab ka teha, aga see on alati väga personaalne," sõnas Kirsti juurde.

Merily siiski rõhutas, et üldjoontes on ikka point selles, et niiviisi maetakse elav inimene maha.

Kirstilt on muu hulgas ka küsitud, mida võib kaasa panna urni, sest vahel soovitakse ka urni midagi kaasa panna. Teatud juhtudel võib Kirsti sõnul siiski pilte kaasa panna. Ta meenutab oma vanavanaema surma. Tal olid alati kodus voodi kohal kaks suurt pilti oma vanematest, kes juba olid surnud ning Kirsti vanaema olevat need talle surres kaasa pannud.

Samuti on Kirsti kuulnud, et keegi Eesti nõidadest soovitavat lahkunud lähedase pildid ära põletada või ära peita. "Ma mäletan, kuidas mulle tuli vastuvõtule üks tüdruk, keda vanaema oli kasvatanud. Teda ja tema õde, sest vanemad olid surma saanud noorena. Tema ka samamoodi oli kusagil käinud ja talle öeldi, et kõik vanaema asjad peate ära põletama. Kui tahad mingit pilti alles jätta, siis pead panema musta paberi vahele ja raamatu vahele ära peitma. Mina küsisin, et kas vanaema oli katkuhaige või vägivaldne teiega? Mis ta kurja tegi, et tema mälestust ei tohi alles hoida? Tema oleks tahtnud endale kapi peale jätta vanaema pildi. Mina ütlesin, et miks sa ei või jätta? Mis see pilt sulle kurja teeb? See on sinu vanaema, kes sind kasvatas, hoidis ja armastas. Selliseid lolle nõuandeid jagatakse."