PERSOONILUGU| Selgeltnägija Merily Timmer: seda ego minus ei ole, et kuskil särada

2021. aastal krooniti Merily Timmer saate „Eesti selgelnägijate tuleproov“ võitjaks. Sellest ajast peale on saanud naise igapäevatööks inimeste aitamine.

„Pakun vastuseid, millele inimesed ise ei ole jõudnud, või kinnitust inimeste mõtetele. Vaatame ka minevikku, tulevikku ja konkreetseid sündmusi, et saada neid teadmisi, mida inimene mujalt ei saa,“ kirjeldas selgeltnägija oma igapäevatööd.

Merilyt on meedias nimetatud nii selgeltnägijaks, nõiaks kui ka senstitiiviks. „Üsna keeruline on kirjutada kuhugi oma ametinimetust. Kui hiljuti pidin kuskil dokumente täitma, siis küsiti ametit ja ma mõtlesin, et ju siis on ametikoht selgeltnägija (naerdes). Ei kirjuta ju ettevõtja,“ ütles Merily lustlikult, kuidas ta ennast ise tituleerib.

Anne avaldus juba lapsepõlves

Anne, mis võimaldab tal tajuda nähtamatuid energiaid ja täna selgeltnägijana töötada, avaldus juba lapspõlves. „See oli 6-aastaselt esimest korda, kui ma nägin lahkunud hinge,“ meenutas Merily.

„Laps on nii avatud, ei tee vahet heal ja halval ning võtabki selle informatsiooni vastu. Aga kui teistel need õhtused kollijutud lõppesid, siis minul kestsid need edasi,“ tõdes Merily, et lapsed näevad tihtipeale lahkunud hingi, aga üldjuhul vaid teatud vanuseni. „Need, kes jäävad nägema, siis üldjuhul on nende suguvõsas alati keegi ande või võimega. Anne läheb vereliini-pidi edasi,“ ütles selgeltnägija. Merily suguvõsas on üleloomulikud võimed olnud kõigil naistel.

Ande olemasolu teadvustas Merily esimest korda teismeeas, kui hakkas kaartide panemist katsetama. Ta jõudis kiiresti arusaamani, et näeb ja tajub rohkem kui teised, sest ta sai kaartide pealt informatsiooni lugeda.

Siiski ei oleks selgeltnägija teismeeas kunagi osanud arvata, et hakkab ühel päeval oma annet igapäevatöös kasutama ning teisi inimesi sellega aitama. „Ma pigem hoidsin hästi endale kõike, ma ei rääkinud sellest väga,“ tõdes naine.

Unistus töötada Rahvusooper Estonias

Ametilt on Merily õppinud grimeerijaks. 22-aastaselt kaheks aastaks Austraaliasse kolides soovis naine õppida midagi põnevat ning grimm tundus sobiva erialana. „Eesti mõistes oli mul unistus saada Estonia teatrisse tööle. Ma tegin seal praktikat, aga tööd ma koheselt teatris ei saanud,“ meenutas Merily. Käiku läks plaan B – Merily lõi oma ilustuudio ja hakkas meigikunstnikuna tööle.

Unistuste töökohale kandideerimise võimalus avanes Merilyle aga juba mõni aeg hiljem. „Üle-eelmisel suvel ma leidsin, et nad (Rahvusooper Estonia töökollektiiv – toim) otsisid grimeerijat. Kirjutasin juba avalduse ära, kuid viimasel hetkel panin läpaka kinni ja mõtlesin, et ei ma ei lähe. Lihtsalt loobusin,“ meenutas naine.

Merily sõnul oli tal tunne, et meigikunstnikuna töötamine ei paku talle tegelikult piisavalt rõõmu. Selleks ajahetkeks oli ta igapäevaselt üha enam ka oma annet taas avastama ja rakendama hakanud.

„Aina rohkem need kaardid jõudsid minuni. Tuttavad hakkasid aina tihemini tahtma, et ma neile kaarte paneksin ja mõtlesingi siis, et see võiks täitsa olla minu töö, kasvõi igapäevatöö kõrvalt,“ meenutas Merily. „Järgmisel hetkel tuli juba selgelnägijate saade ja nii ma paningi oma ilustuudio kinni ning avasin vastuvõtu,“ jutustas naine, kuidas ta oma elus kannapöörde tegi.

Tänasel päeval on Merily siiralt õnnelik tehtud otsuse üle ning ta armastab väga oma igapäevatööd, mis on mitmekülgne ja rutiinivaba.

Siiski annab selgeltnägija mõista, et kõik selle töö juures ei ole lihtne ega roosiline. Eriti keeruline oli alguses, kui Merily puutus esimest korda kokku raskete teemadega, millega inimesed ta vastuvõtule tulid.

„Lapspilastused ja verepilastused on raske teema. Ma ju näen neid situatsioone, kuidas näiteks isa oma nelja-aastast last vägistab. See tekitab sellise tunde, kus kogu sisemus hakkab keerama ja sa tahaksid lihtsalt oksendada,“ kirjeldas Merily. „Esimest korda, kui ma lapspilastusega kokku puutusin, siis ma nädal aega tööd teha ei tahtnud. See vaatepilt oli niivõrd õõvastav minu jaoks,“ meenutas Merily šokeerivat kogemust.

Keeruliste teemadega tegelemiseks peab psüühika tugev olema

Juhendajaks ja suureks toeks on sellel teekonnal Merilyle olnud hüpnotisöör Ants Rootslane. „Selgeltnägemisega ongi oht, et sa ei tule enam välja nähtust või kogetust ning lähedki hulluks. Ükskord, kui ma tegin läbi teise inimese agoonia, siis ma tundsin, et ma ei tule sellest enam ise välja.“ rääkis Merily, et tol korral aitas Ants ta hüpnoosiseansi abil painama jäänud kogemusest välja tuua.

„Osade inimeste psüühika ei ole valmis seda vastu võtma... Kui hakkad ikkagi kõike läbi nägema, et kes vähi saab või kes kannatab mingites piinades, ning kui sul ei ole mentorit kõrval, siis asi võib üle käte minna. Seepärast ma olen teinud endaga palju tööd, et oskaksin ennast välja lülitada, kui ma ei taha näha neid asju,“ tunnistas Merily. „Anne ei kontrolli sind, vaid sina saad seda kontrollida.“

Kirsti Timmer on tütrele suureks eeskujuks

Tööpingetest ja -mõtestest aitab selgeltnägijat vabastada vestlemine. „Kui mul on olnud mingisugune lugu, mis mind endast välja viib, siis ma räägin emaga,“ jutustas Merily, et ema Kirsti Timmeriga on tal väga head suhted. „Ma väga armastan oma ema, ta on andnud mulle absoluutselt kõik, mida ema oma lapsele anda saab.“

Samuti on Kirsti olnud oma tütrele eeskuju selgeltnägijana. „Mõlemad paneme kaarte, aga mina teen päris palju seda, et vaatan inimese peale ja räägin ära, mis ma näen. Kirsti teab aga igasuguseid nõia maailma asju - rituaale, ravimtaimi ja muud.“

Uues karjäärivalikus oli ema alguses siiski pisut kahelnud. „Ema teab, et see ei ole mee lakkumine, mida selgeltnägija töö endaga kaasa toob,“ tõdes naine. „On päevi, mis on väga rasked ja on inimesi, kes naeruvääristavad sind. Samuti on suhted raske tekkima, kui sul selline töö on. Emana ta lihtsalt ei soovinud, et ma just selliseid asju kogeksin, aga täna on ta väga uhke selle üle, mis ma teen.“

Naine tunnistab, et tõesti on paljud selle ala inimesed üksikud, kuid enda sõnul võitleb ta julgelt laialtlevinud arvamuse vastu, et selgeltnägijatel ei saa paarisuhteid olla. „Ma läksin hiljuti lahku, aga kindlasti ei olnud minu töö selle põhjuseks,“ tõdes ta.

Merily arvates on võib-olla keeruline leida enda kõrvale piisavalt enesekindlat inimest, kellel ei hakkaks tekkima komplekse või kahtluseid. „Meestel on võib-olla kartus, et loed mõtteid... Kuid ma ei teeks seda. Päeva lõpuks on see mu töö ja tööd ma koju ei too,“ kinnitas selgeltnägija, et austab oma kaaslase privaatsust.

Eestlased lasevad Merily sõnul väga palju kaarte panna just suhetele. Küsimuse peale, kas Merily ka enda suhete kohta kaartide pealt on lugenud, hakkab naine kelmikalt naerma. „Kaarte olen pannud, et näha, kas see suhe viiks kuhugi või kas tunne on vastastikune. Selle pealt on hea privileeg vaadata ära, mis toob,“ tunnistas naine naerusuiselt. Sellegipoolest tõdes ta, et tänasel päeval loeb ta enda elu kohta kaartidel üsna vähe ja juhul kui, siis pigem on need teemad seotud tööga.

On inimesi, kes imetlevad, ja neid, kes naeruvääristavad

Naeruvääristamine ja ebameeldivate klientidega kokkupuutumist on igapäevatöös selgeltnägijal palju. „Ma arvan, et on inimesi, kes seda tööd imetlevad, ja on inimesi, kes seda naeruvääristavad,“ rääkis Merily, et ta saab tihtipeale ebaviisakaid kirju ja kohtub ka selliste klientidega, kes tulevad selgeltnägija vastuvõtule nii-öelda katseid tegema ning tema võimeid proovile panema. Sellistel juhtudel ei kesta suhtlus ega visiit pikalt, sest Merily ei tollereeri solvanguid ja lugupidamatut käitumist

„Mida ma samuti absoluutselt ei aktsepteeri, on minu rahakotis sobramine. Minu vastuvõtud on keskmises hinnaklassis - ei ole liiga kallis, ei ole odav. Mina määran hinna selle järgi, mis on minu aja ja energia panus,“ tunnistas Merily, et teda on ka kritiseeritud, kuna ta oma töö eest raha võtab. „Ma töötan selliste probleemidega, mis ei ole kerged ja toredad. Keegi ei tule minu juurde, sest ta eluga on kõik nii hästi,“ selgitas Merily, et kui hommikust õhtuni lahendada teiste inimeste probleeme, siis selle töö tasu ongi üsna kõrge.

Uus karjäär tõi uue unistuse

Peale saate „Eesti selgeltnägijate tuleproov“ võitmist sai Merily suureks unistuseks osaleda legendaarses Venemaa selgeltnägijate saates. Selgub, et naine on tegelikult kahel korral ka saatesse katseid teinud.

„See suvi venelased ise kutsusid mind, et ma läheksin. Ma läbisin need katsed sada protsenti, aga siis ma otsustasin, et ma ei lähegi saatesse,“ rääkis selgeltnägija, et ta oli taas ristteel, kuid otsustas siiski oma unistusest loobuda.

Põhjuseid loobumiseks oli naise sõnul mitmeid, „Lepingud, mis seal saates tehakse, on hästi piiravad. Sa ikkagi kuulud neile aastaid,“ tõdes Merily, et see oleks tema töövõimalusi väga palju piiranud.

Teine murekoht seisnes selles, et pool aastat Venemaal COVID-piirangute ajal elada oleks väga keeruliseks osutunud, sest Merily oleks pidanud olema üksinda, ilma sissetulekuta ja keelt oskamata võõral maal.

Naise sõnul peab ta tegelikult Eesti selgeltnägijate saatest oluliselt rohkem lugu. „Ma vaatasin natukene seda saadet (Vene selgelnägijate tuleproovi uut hooaega – toim) ja see ei ole minu jaoks tõsiseltvõetav. Ma saan aru, seda on väga huvitav vaadata, kui keegi tuleb maoga või seasüdamega mingisugust palagani korraldama. Aga reaalsus on ju see, et mis see seasüda sulle annab. See on ju lihtsalt show tegemine,“ arvas selgeltnägija, et Eesti selgeltnägijate saade on palju professionaalsem ja ausam.

Saates osalemisest loobumist Merily kahetsenud ei ole. „See oli mu kõige suurem unistus, millest ma vabatahtlikult loobusin. Ma pigem sain sealt selle hea tunde, et suur saatetiim ise kutsub mind,“ rääkis selgeltnägija rahulolutundega. “Ma tõestasin ära, et mul on süda õige koha peal ja seda ego minus ei ole, et kuskil särada. Ma teen asju sellepärast, et need tunduvad õiged!“