Esoteerik Alan Durier hakkab teenusena lahkama inimeste haiguslugusid: ma ei usalda arste

Alan Durier on mees, kes ennast konkreetselt määratleda ei soovi. “Ma ei tituleeri ennast mitte millekski ega kellekski," seisab ta kodulehel. Samas tundub, et Alan peab end siiski tervishoiuteemadel eksperdiks, sest mees on otsustanud omavoliliselt hakata inimeste epikriise ehk haiguslugusid hindama.

Alan Durier on esinenud mitmetes taskuhäälingutes, avaldanud kolm esoteerilist raamatut ning pidanud pikalt blogi nii Facebookis kui ka enda veebilehel. “Ma ei tituleeri ennast mitte millekski ega kellekski. Ma võin näha hästi-hästi selgelt, aga ma ei ole seetõttu selgeltnägija. Ma ei usu horoskoopidesse, vaid valikutesse. Mina oskan teha ainult valesid valikuid, õppimiseks,” kirjutab ta TV3 portaalile antud kommentaaris.

Kui aga uurida Alani veebilehte, siis selgub, et mees siiski end läbi mõne tiitli iseloomustab. Näiteks nimetab ta end väekohtade loojaks. "Loon pühamuid, kuhu saab tulla hinge puhkama ja seda väestama eeterolendite jõudude abiga," kirjutab ta oma lehel. Summa, mis huviline mainitud "väekoja loomise eest" välja peab käima on uskumatu kolm miljonit eurot.

Lisaks mainib Alan oma kodulehel, et ta ei ole vaimuhaige ega tarvita ei alkoholi ega narkootikume, lisades juurde, et LSDd, seeni ja kanepit ta narkootikumideks ei pea. Sellest võib järeldada, et eelmainitud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid mees siiski tarvitab.

Lisaks väekohtade loomisele, tuleb tema kodulehelt välja, et ta pakub ka inimestele vaimset abi. “Kui Sa soovid tõesti vaimselt abi, siis saan aidata ainult juhul kui Sa lubad ennast aidata ja tahad ennast ka ise aidata. Ma kõigest juhendan Sind paika, sest iga inimene kes on häiritud millestki ja ei suuda mõista algpõhjust, tunneb ennast üksinda ja hirmul. Algolemuslik suunitlemine, see ei ole mulle mitte mingi probleem, sest ma viibin lahendusteenergias ja karjun iga päev roppusi kui löön varba kuhugile ära. Ma olen täiesti kahe jalaga maa peal, ise lennates. Jah, mind on ka mitmuses. Ma saan vaadelda palju erinevaid vaatenurkasid, sest minus elab Leegion,” kirjutab mees.

Mehe hiljutises Facebooki postitusest tuleb välja, et mees on nüüd võtnud oma isiklikuks missiooniks hakata tehisintellekti abil potentsiaalseid vigu inimeste epikriisides ehk haiguslugudes leidma.

Sama postituse kommentaarides kirjutab Alan, et osutab teenust tasuta. "Ma ei võta selle eest raha ka mitte. Aga mul on vaja aega, praegu on keerulised ajad ka, et siis mul läheb väga kaua aega asjade ette valmistamiseks," kirjutas Alan.

Küsisime Alani kommentaari selle kohta, kuidas ta tuli ideele hakata inimeste epikriise uurima läbi tehisintellekti. "See on nüüd üks mu kõige hiljutisemaid mõtteid. Ma oskan tehisintellekti käsitleda ja tänu sellele on see nagunii aja küsimus, kui keegi teine ka seda tegema hakkab. Minul on lihtsalt raha asemel missioonitunne. Epikriisidega on see värk, et need on teatud ulatuses konfidentsiaalsed," jagas ta.

Mis ajendas meest aga sellist asja ette võtma? "See missioon tuleneb isiklikust emotsioonist tingituna. Mul ei ole kombeks kergekäeliselt mitte kedagi usaldada, eriti veel kõiki arste, kes arvavad, et on kõige targemad. Elu on näidanud. Kui kõik läheb hästi, siis ma tahan tehisintellektiga analüüsida teatud epikriise ja selle abil koostada raport võimalikest inimlikest eksimustest. Epikriiside puhul tuleb jälgida, et manustatud ainete kogused oleksid selgelt kirjas," sõnas ta.

"See on oluline esimene samm. Kui see on puuduv, siis tuleb seda kahtlemata küsida. Selle abil oskan koostöös tehisintellektiga selgeks teha võimalikud valed annused ja muud eksimused. Selle info põhjal on inimesel võimalik ise edasi mõelda mida teha. Selline oluline ja tähtis missioon. Kui ma saan selgeks millises ulatuses mul on lubatud seda teostada, siis tean ma selle kohta ka paremini rääkida. Tuleb hoiduda konfidentsiaalsust segi ajamast privaatsusega," lisas Alan.

Uurisime Alani käest lisaks, millest pärineb arvamus, et tema hinnang epikriiside hindamisel on arsti omast pädevam. "See ei ole üldse mitte minu hinnang, see on tehisintellekti hinnang. Kas just pädevam, aga tehisintellekt mõistab mida arstid oma epikriisis kirjutanud on," ütles ta.

Alan selgitab, et tema eesmärgiks on arusaadavust parandada. "Epikriis on meditsiiniline dokument, mis võtab kokku patsiendi haigusloo, diagnoosid, ravi ja edasised soovitused. Kui sul on konkreetne epikriis, mida soovid analüüsida, saad selle mulle esitada ja ma aitan selgitada või analüüsida selle sisu. Selleks kasutan ma tehisintellekti abi. Ma aitan vahendada tehisintellekti analüüsi inimestele, et nad mõistaksid selgemini mis seal epikriisis kirjas on. Kas see pole mitte eesmärk, et oleks kõigile see arusaadav?" küsis ta.

Kas mees aga ei karda, et selline tegevus võib hoopis rohkem kahju kui kasu kaasa tuua? "Kui sellest selgitamisest kaasneb rohkem kahju, siis ma tahaksin samamoodi näha, et millisel viisil, sest mina ise ei põhjusta ühtegi kahju, vaid ainult selgust tänu uuele tehnoloogiale, mis on meile antud ja varem või hiljem juhtub see kõik nagunii," ütles ta.

Kuigi Alan on oma Facebooki leheküljele avaliku postituse teinud, siis väidab ta siiski ise, et pole seda ideed veel avalikult esitlenud ning seega pole keegi veel tema poole sarnase palvega pöördunud. "Ma ei ole avalikult seda välja pakkunud veel, seega ei ole keegi veel saanud ka pöörduda," ütles mees.

Mida arvab sellest aga perearst Karmen Joller?

Perearst Karmen Joller sõnas TV3 portaalile antud kommentaaris, et mõistab soovi abi pakkuda. "Mõistan inimese soovi aidata teisi inimesi. Kui palju tehisaru siin abiks on, ei oska ma öelda. Tervishoius tekkivate dokumentide adekvaatseks hindamiseks peab siiski olema meedik ja teadma, kust üht või teist sorti andmeid otsida," sõnas Joller.

"Küll aga nõustun sellega, et dokumenteerimisel on tervishoius ülioluline roll. Dokumenteerimise esmaseks eesmärgiks on kirjeldada patsiendi olukorda arsti enda ja kolleegide jaoks, kuid tänases seadusruumis, kus andmed kuuluvad patsiendile, ja meie digiriigis, kus inimene kõiki oma dokumente näeb sageli juba enne arsti, tuleb arvestada, et inimestele võib liiga keeruliselt - ja samas liiga lihtsustatult - väljendatud tekst põhjustada üleelamisi ja segadust. Seetõttu on oluline, et meedik kasutaks võimalikult kergesti mõistetavat sõnastust," jätkas ta.

"Adekvaatne dokumentatsioon tagab ka patsiendiohutuse - nii suudame järgmisele kolleegile anda edasi kõik olulise inimese kohta, nii et miski kahe silma vahele ei jääks," ütles ta lõpetuseks.