Reklaam sulgub sekundi pärast

Peep Vain Ameerikas raamatute müümisest: see pole nõrgukeste jaoks

Peep Vain käis külas Star FM hommikuprogrammis
Peep Vain käis külas Star FM hommikuprogrammis — FOTO: Joosep Ints

Uue raamatu "Ukselt uksele" välja andnud Peep Vain meenutas, et 90ndate alguses Ameerikas raamatuid müües ei tohtinud ennast ei-vastusest kõigutada lasta ning avaldas nippe, kuidas inimesi n-ö konksu otsa saada.

Koolitaja Peep Vain andis hiljuti välja raamatu "Ukselt uksele", mis kirjeldab Nõukogude Eestist lahkunud noorukit, kes läks Ameerika Ühendriikidesse raamatuid müüma. Vain väidab, et tegu on tõestisündinud looga, kuid mõned sündmused on vaid natukene ajateljel nihkunud. Kuidas mehel toona Ameerikasse minna õnnestus?

"Ma hakkasin Vene sõjaväes metsas käies fantaseerima, et mida teha võiks, oli nii palju aega igavusest. Siis mul tekkis välismaale õppima mineku mõte. Kui ma tulin tagasi Vene sõjaväest, ma hakkasin seda otsima. Kui otsid, siis leiad ja sulle hakkavad avanema uued uksed," kirjeldas Peep Vain alustuseks, kuidas tal nii vedamiste, fantaasiate ja tahtmiste läbi võimalused avanesid.

50 päeva ja 5000 ust – seda on raamatumüügi puhul väga palju. Vain täpsustas esiteks, et pooled uksed olid kinni. "Ütleme nii, et kui sa 50st pooltega lühikesele või pikemale jutule... See tähendab, et pooled ütlevad sulle kohe "mine ära" ja siis nendest pooltest, kellega sa jutule said... Kui üks ostis, see oli sihuke keskmine päev. Mõni päev oli null, mõni päev 4-5 tükki. 1-2 oli päevas ikka normaalne."

Kuidas tulle toime sellega, kui inimene oma pahatuju ukselekoputaja peal välja elab? "Enamik olid viisakad. Kurjasid ütlemisi oli vähe, aga viisakad tegid rohkem haiget. Kui keegi on kuri, siis oled mõttes kuri vastu ja siis on nagu väga hästi. Aga mind õpetati, et kui keegi viskab su pihta midagi ja sul on nähtamatu teflonülikond seljas, siis see libiseb maha, mitte ei kleepu külge. Sa pead nende agressiooni või tõrjumise või põlgamise jätma nende ukse taha trepimademele. Aga see oli tõesti suur trenn, et kuidas minna järgmise ukse juurde avatult ja rõõmsalt. Kuigi see on poolest saadik teeseldud, aga sa järjest rohkem õpid ei-vastust läbi laskma, juba siis sa lähed järgmisse kohta ja ütled, et see on uus võimalus, uus inimene. Tema ei tea, mis juhtus," ütles Vain, kes müüs raamatuid Ameerikas 1990ndate alguses neli suve kokku.

Ameerikas on raamatuid müümas käinud kokku umbes 3000 inimeset. Vain kirjeldab, et müüdavad raamatud on põhimõtteliselt õpiku ja entsüklopeedia ristsugutised.

Mis on Vainu arvates mõni hea konks või nipp, et inimene tema ees kohe ust kinni ei lööks? "Peab olema mingisugune pöördumise tekst, mis sind kannab ja mis ütleb üpris otse, mis sa teed. Aga võib-olla mitte liiga otse. Ja siis sa pead seda ülima avatuse ja vastuvõtlikkusega esitama. Ja siis sa teed ettepaneku. Meil oli ingliskeelne lause "Do you have a place where we can sit down?" Üheksal juhul kümnest öeldi ei, aga siis meid õpetati imestunult naeratama, et oo, tundub, et te pole minust veel palju kuulnud. Ma olengi see noormees, kes käib siin majast majja. Ja siis ütled teist korda sama jutu enam-vähem samamoodi ära ja siis ütled uuesti "Do you have a place where we can sit down?" Ja pooled ütlevad selle peale, et jah, tule sisse."

Raamatumüümine pole tema sõnul nõrgukeste jaoks. Kes on keskmiselt tugevam, saab tugevamaks ja kes on väga tugevad, saavad tema sõnul palju tugevamaks. "Ma ütleksin, et ükskõik mis asjaga elus... Kui võtta mingi projekt ette, on ta siis üks nädal, kolm kuud või viis aastat ja sa valid selle teha, siis tee lõpuni. Ükskõik mis ka ei juhtuks. Ja siis kui sa oled lõpetanud, siis otsusta ümber. Tahad veel, ei taha."

Peep Vain on kahtlemata edukas inimene. Milline näeb välja tema päev? Mis kell ta ärkab? "See muutub ajas, aga ütleme nii, et kui ma vahepeal tööl ei käinud üldse, siis ma märkasin, et kui õhtul normaalsel ajal magama minna, siis mulle meeldib ärgata umbes seitse. Ja üks näide on see, et kui pikk on hommik enne, kui sa oled söömise ja nõudepesu lõpetanud. Ma avastasin, et mulle meeldib kolm tundi. Näiteks täna hommikul mulle meeldis poolteist tundi enne väljaminekut ärgata ja siis teha aeglaselt asju. Varane ärkamine on mulle meeldinud ainult siis, kui näiteks sõjaväes või Ameerika raamatumüügis on periood, kus sa igal hommikul ärkad täpselt samal ajal. Siis see muutub lihtsaks," kirjeldas Vain, kes peab end hommikuinimeseks.

Kuula raadio Star FM hommikuprogrammi järgi SIIT.