Päästeameti esindaja: kriisiks valmistumine algab mõtlemisest ja ettevalmistusest

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usina sõnul on eestlane kriisideks ja ootamatuseks küll valmis paremini kui kümme aastat tagasi, kuid siiski mitte piisavalt. Kuidas aga riik üldse täpselt teab, mida ja kui palju inimestel varutud on ning milline on nende teadlikkus? "Tegelikult me aastast 2017 uurime ja seirame inimeste hoiakuid, käitumist ja teadlikkust, milline seis kriisivalmiduses on. Me näeme sealt neid andmeid, meil on päris suur üle-eestiline läbilõike uuring. Need andmed kinnitavad seda, mis seis on," ütles Usin ja lisas saatejuhi küsimusele, et inimestel ukse taga sahvri sisu kontrollimas muidugi ei käida.

Ka on kriisivalmidus Usina sõnul midagi palju enamat kui varud sahvris. See on inimeste teadlikkus, kuidas erinevates olukordades käituda, mida teha ja kust vajadusel infot otsida.

Samuti tuleb tähele panna, et sõna "kriis" on mitmetähenduslikum kui näiteks sõda. Kriis tähendab ka elektrikatkestusi ja ekstreemsemaid ilmastikutingimusi. "Eks me oleme juba kogenud väiksemaid minikriise, tihti need ongi lokaalsed ja inimesi laiaulatuslikult ei kõneta, vaid ainult piirkonnas, kus see tabab. Aga kui me räägime, et mis kriisid võivad inimesi tulevikus tabada, siis eks need üha enam tõenäolisemad on elektrikatkestuse tihedus ja üleujutused," rääkis Janika Usin.

Enda kohta rääkides ütles naine, et tema ise elab nii linnas kui maal ning tal tuleb igal hetkel olla kriisivalmis mõlemas asukohas. "Mul on selged ka kohad, kui mul endal kodus võimalusi näiteks kütteallikale ei ole, kuhu ma siis lähen, et neid võimalusi saada."

Üldiselt rääkides mainis Janika Usin, et inimesed võiksid vajadusel vähemalt nädal aega iseseisvalt hakkama saada ilma elektri, vee ja kütteta. "Loomulikult, pered on erineva suurusega ja korraga varuda seitsme päeva joogivaru on täiesti võimalik, aga keeruline. Hästi oluline on teada, et vähemalt esimeseks ööpäevaks võiks olla inimese kohta ca kolm liitrit olemas. Ja üks oluline aspekt siia juurde: mõelda juba eelnevalt läbi, kust saad vett juurde ja kus ka vett puhastada."

Kuidas on aga lood toiduga? Millist toitu varuda, eriti siis, kui kodus on ka väike beebi? "Iga pere ongi unikaalne ja sa pead oma pere mudeli jaoks läbi mõtlema. Aga kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvalt kast nurgas, kui nii saab öelda. Kriisivalmidus tähendab seda, et sul on vähemalt nädalavaru roteeruvalt olemas."

Eesti üldisest olukorrast rääkides rõhutas Usin, et paanikaks pole põhjust ja samuti on valmistunud inimene oluliselt vähem paanikas. "Teadmisega, et ma oskan käituda, ma tean, mul on olemas varud, vahendid võimalused, see kindlasti tagab selle, et ärevusfooni alla tõmmata."

Kriisideks valmistumine algab Usina sõnul mõtlemisest ja sellele teekonnale astumisest ning kriisivalmidust ei pea korraga looma. "Seda saab [teha] väikeste tükkidega ja see on ka huvitav, sest elu meie ümber muutub. Kriisivalmidus ei ole midagi keerulist. Start ei nõua raha, see on soov ja tahtmine enda kriisivalmidust suurendada."

Kuidas saada päästeametilt vajalikke ja tasuta koolitusi?

Kuula raadio Star FM hommikuprogrammi järgi SIIT.