Maria Rannaväli läks südamevalu tõttu teraapiasse: avastasin end sügavamalt teekonnalt

Sisulooja Maria Rannaväli teatas hiljuti, et lõpetab oma video-podcast’i "Rannaväljaanne” vedamise. Mõte, et ta lõpetab ära midagi, mida on mitu aastat teinud, põhjustas 21-aastasele sisuloojale alguses lausa hirmu. Viimase kahe aasta jooksul on ta käinud terapeudi juures, et elus ettetuleva stressi ja raskustega paremini hakkama saada.

"Teraapias käimine sai minu jaoks alguse kaks aastat tagasi peale keerulist lahkuminekut. Kui alguses mõtlesin, et lähen sinna lihtsalt südamevalu ravima, siis avastasin end hoopis sügavamalt teekonnalt. Teraapia on andnud mulle tööriistad igapäevaselt emotsioonidega paremini toimetulekuks ning aidanud mul rännata sügavale iseenda sisse, et mõista, millised n-ö allhoovused, uskumused ja toimetulekumehhanismid minu sees peituvad. Mina usun, et iseenda tundma õppimine sellisel tasandil on üks elu mõtetest. Praktikas tähendab see mõnikord mingite keeruliste olukordade analüüsimist ja lahti harutamist, tihti ka ühe sama olukorra erinevatest vaatepunktidest vaatlemist, eriti kui tegu on näiteks inimestevahelise konfliktiga. Tööalaselt on teraapia aidanud mul oma sisetunnet paremini ära tunda ja seejärel iseendale parimaid karjäärivalikuid teha," kirjeldab Maria.

Siiski ei maksa eelnevast midagi väga tõsist välja lugeda – Maria sõnul on põhjused selleks siiski üsna tavalised ja inimlikud. "Ma ei arva, et kõik inimesed peaksid teraapias käima, aga suurel osal oleks sellest kindlasti mingit abi,” ütleb Maria ja lisab täpsustava küsimuse peale, et FOMO ehk hirm n-ö rongist maha jääda kripeldab mingil määral iga sotsiaalmeedia sisuloojat. "Konkreetsel juhul oli aga vähem FOMO ja rohkem tundmatus kohas vette hüppamist.”

"Tundsin ise, et on vaja läbi mõelda, kuidas ma saan just podcast’i-maastikul inimestele uut väärtust pakkuda. Alustasin sellega [podcast "Rannaväljaanne"] kolm aastat tagasi kui olin just Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppesse astunud. See tundus tavalise ehk ülejäänud sotsiaalmeediaga võrreldes maa, kus saad ennast uutmoodi tõestada. Olles seni jaganud ainult oma isiklikku elu, tundus teiste inimeste intervjueerimine midagi väga huvitavat ja nii oligi. Täna ei näe ma podcast’e eraldiseisvana, vaid lihtsalt veel ühe viisina sotsiaalmeedias mingit lugu jutustada. Eripära on siiski see, et tegu on väga raske formaadiga inimeste kuulama saamise mõttes. See nõuab vaatajatelt ja kuulajatelt kõige rohkem pühendumust,” kirjeldab Maria.

Täiesti kindlat plaani podcast’idega juhtimisega lõpparvet teha Marial siiski ei ole, pigem näeb ta seda kui veel määramata perioodiga pausi. Kuna aga podcast’ide puhul on fookus külalistel, ei saanud Maria selle raames piisavalt ennast esile tuua. "Algse ja pikaajalise jälgija jaoks on mul lähitulevikuks mitu plaani põues, mis hõlmavad rohkem võimalusi ja ka isiklikke kokkusaamisi. Ma veel kompan neid piire, kui mugavalt end tunnen oma isikliku elu teistele jagamisega. Aga just isiklikum lähenemine on see, mis eristab sotsiaalmeediat ja nii-öelda tavameediat. Hakkan vaikselt minema ja vaatan kuhu jõuan.”

Video-podcast’id kui nõudlik formaat

Maria toob välja, et intervjuu formaadi – nagu oli ka tema podcast – puhul tuleb arvestada mitme keerulise aspektiga. "Müüvad kõige tuntumad inimesed, aga kõige tuntumatel nimedel ei ole alati kõige paremaid ja unikaalsemaid lugusid rääkida. Mida tuntum on inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta juba on kuskil oma lugu rääkinud. Konkurss on tugev, sa pead vaeva nägema ja põhjendama, miks ta just minu saatesse peaks tulema rääkima.”

Samuti on Maria sõnul kuulsate inimeste intervjueerimist raske ühendada vabas vormis vestlusega, mis on talle isiklikult väga tähtis. "Väga raske on jätta muljet, et see on casual ehk vaba vestlus, aga see on see, mida minule endal meeldib kõige rohkem podcast’ides kuulata. Reaalsus on aga see, et kui ma pole neid inimesi varem kohanud, siis kuulsustega säilib teatud aupaklikkus."

Maria rõhutab, et vabakutselise sisuloojana võivad tema plaanid küll muutuda, kuid pragune idee on vähemalt kevade lõpuni toota enda Youtube’i kanalil iganädalaselt lühemaid videoid.

Intervjuu formaadis podcast’ide maastik on Maria sõnul Eestis üsna küllastunud ning ta tunnistab, et kuulab isiklikult vaid kahte koomikute juhitavat podcast’i: "Tussisööjad” ja "Päikesejänkud”. Muid taskuhäälinguid temal kui tavatarbijal kommet kuulata pole ega pole olnud, välja arvatud enda saadeteks ettevalmistust tehes.

"Nii palju, kui ma enda saateid ette valmistades intervjuusid kuulasin, jäi neis kõrvu teatud etteaimatavus ja stampküsimused. Ma justkui saan külalisest midagi uut teada, aga ma ei näe nendes nii palju inimlikku poolt, kui ma tahaksin. Isegi, kui intervjuu on hea ja inimeselt küsitakse küsimusi, millele ta pole enne vastanud, tundub asi tihti formaalne ja ma suudan ajakirjandust õppinuna tihti ette aimata, mida küsitakse ja mida vastatakse. Aga ma ei mõista hukka, sest ma tean, kui raske on inimesi saatesse kutsuda ja neid rääkima saada. Kui saatejuhi ja külalise vahel on ametlikkus, siis minul ei ole seda mugav kuulata,” kirjeldab Maria ja lisab, et hindab hoopis teistmoodi tuttavat ja etteaimatavat olukorda: kui igas saates pole uut külalist, vaid kui samad saatejuhid arutavad igas saates uutel teemadel.

Reeglid vs vabadus

Hiljuti lõpetas Maria Tallinna Ülikoolis ajakirjanduse eriala. Aega "enne” ja "pärast” ülikooli astumist võrdleb ta selliselt, et reeglitevaba maailm asendus rohkelt reegleid sisaldava maailmaga ehk et ülikoolis õpitakse meedias tegutsemisega seonduvaid asju nii, nagu need päriselt on. „Kolm aastat hiljem lõpetades joonistuski ette pilt, kuidas klassikaline ajakirjandus ja meedia toimib, aga hetkel ma ei tunne, et minul seal mingit kohta oleks. Tunnen ennast mugavalt selles loomingulises sotsiaalmeedia pooles, kui on rohkem vabadust. Vabadus, mis kaasneb iseseisva sotsiaalmeedia sisuloojana, ületab minu jaoks kindlasti palgatöö televisioonis," märgib Maria klassikalises mõttes ajakirjaniku töö võimaluste kohta. Õpingute käigus omandatud praktika oli Mariale siiski väga meeldiv ning projektipõhiselt ta teles saadete juhtimist ei välista.