“Lausutakse sõnu ja siis on jama majas.” Merily ja Kirsti Timmer rääkisid kummituslikest olukordadest

Ema ja tütar ehk Kirsti ja Merily Timmer seiklesid oma järjekordses video-podcast’is „Timmerite Podcast” vaimumaailmas ning rääkisid paranormaalsetest nähtustest ja kummitavatest kohtadest ning olukordadest. Saates loeti ette paljude vaatajate kirju, kes saatejuhtidega oma selle teemalisi kogemusi jagasid.

Esmalt püstitati küsimus, kas on võimalik, et tänavalt suvalised hinged saavad inimesele tuppa tulla? Nii ema kui tütar vastasid, et saavad.

Üks lugeja kirjutas, kuidas tema ema kodus olevat juhtunud väga kummalisi asju, mille kõigega on tal olnud väga keeruline toime tulla.

„Panin tule kustu. Kui märkasin, et tuli vannitoas põleb, aga uks oli kinni, siis kuulsin häält, nagu keegi oleks vannist püsti tõusnud,” kirjeldab lugeja. Samuti ütles ta, et ühel ööl enne magamajäämist tundis ta, et keegi istus tema jalgade juurde. „Mida aega edasi, seda rohkem erinevaid vaimuolendeid hakkasin nägema ja seda just enda toas. Öösiti tegin silmad lahti ja mingi naine vaatas mulle otsa. Olen näinud seal ka päris jubeda väljanägemisega vaime kui ka selliseid, kes lihtsalt läbi käivad. Hakkasin neid ka igal öösel unes nägema. Koguaeg nad tahtsid midagi minust. Seal majas on ka tehnika ise tööle ja kinni läinud, tundmatud asjad puruks kukkunud, nõud kolisenud, lambid keerlema hakanud jne,” luges Merily neile saadetud kirja.

Samuti kirjutas see lugeja, et ka tema laps hakkas kummalisi asju nägema ja „pahast onust” rääkima. Lapsel tekkisid krambid ja tõusis palavik. „Too hetk, kui laps ütles, et nüüd see onu läks ära, nägin, kuidas seinalt liikus must vari suure peegli poole, mis minu magamistoas oli ja tegelikult ei teadnud keegi, kust see peegel pärit oli ja kuidas see üldse minu tuppa sattus. Hiljem vabanesin sellest peeglist."

Merily rõhutab, et vanade peeglite puhul on küsimus, kust need on tulnud ning mida need peeglid on näinud ja mida on nende ees kunagi tehtud. „Ma olen neid peegleid näinud küll ja veel, mille ees on tehtud rituaalne, kutsutud kedagi ja tead... Laste mängud. Ma olen kuulnud, mida peegli ees tehakse. Pannakse küünal põlema pimedas, lausutakse sõnu jne ja siis on jama majas.”

Veel üks inimene jagas Timmeritega üht kummituslugu, mis tema sõnul polevatki olnud otseselt õudne, küll aga tähendusega. "Minu vanaisa suri, kui ma olin 5-aastane. Paar aastat peale seda kolis mu vanaema teise korterisse ja käisime tal perega aeg-ajalt külas. Ühel õhtul, kui olime taas temal külas, tundsin diivanil istudes soovi vaadata kööki. Tegu oli 1-toalise korteriga, seega nägin ma otse kööki. Ja mida ma näen – köögilaua taga istub vanaisa mis vanaisa. Mina mõtlesin, et ma kujutan seda ette või näen valesti, sest köök oli pime. Kuid kui vaatasin uuesti, siis ta oli ikka seal. Ma ei osanud sel hetkel midagi teha. Ei öelnud ka midagi, sest oli mõte, et ikka nägin valesti. Läks aeg edasi ja aastate jooksul vanaema ikka mõnikord rääkis, et vanas korteris, kus vanaisa suri, kummitas. Vanaema kuulis mitmel korral, kuidas keegi köögis nõudega kolistas ja ühel talvel kuulis, kuidas keegi viskas lumepalliga vastu akent. Kui vanaema läks akna peale vaatama, lumel ei jalajälgi ega aknal lumepalli jälgi. Vanaemal ei olnud kahtlustki, et see oli vanaisa, kes kodus kolistamas käis. Nimelt suri mu vanaisa kodus, keset ööd oma voodis. Ilmselt oli vanaema kõigest šokis ja ta ei jõudnud toas peeglit kinni katta enne, kui vanaisa toast ära viidi. Ehk siis, vanaisa viidi katmata peegli eest läbi."

Just seda olevat vanaema pidanud põhjuseks, miks vanaisa koju kinni jäi. Kui vanaema oli kolinud uude korterisse, olevat vanaisa temaga sinna kaasa tulnud. Sarnased kolistamised olid ka uues kodus. "Vanaema pöördus siis nõia või kellegi poole, et rahu saada. Ma täpselt enam ei mäleta, mida vanaema pidi kodus tegema, kuid kolistamised lõppesid. Ühel sünnipäeval, kui olime taas vanaema juures, tuli taas jutuks tema vana korter ja vanaisa kolistamised..."

Kirsti meenutab, et kui tema isa ema suri, siis esimese asjana kaeti kõik peeglid kinni. "Ma mäletan lapsena, et mulle tundus see nagu... Kuidagi see tekitas liiga rusuva tunde. Minu jaoks oli see liiga matusemeeleolu, et kaetakse majas kõik peeglid ka kinni. Nemad elasid ka väga selliste uskumuste ja kommete järgi," ütles Kirsti ja lisas, et ühe kaetud peegli ette pandi vanaema pilt. Kirstit häiris, et selline suur pilt, kus vanaema oli kena ja ilus, pandi kaetud peegli ette. "Mulle tundus, et vanaema ilu ja edevusega võiks peegel ka käia. Ma tahtsin hirmsasti seda ära võtta peegli pealt. Hea, et ma ei võtnud."

Merily ja Kirsti Timmeri video-podcast on vaadatav Youtube'ist.