Koduköögis delikatesse valmistav naine: tundus hirmutav jätta palgatöö ja loota, et mind võetakse hästi vastu

Räägi täpsemalt, millega sinu ettevõte Mirru Mürfel tegeleb?

Mirru Mürfel pakub ettetellimisega ja kaasa viimisega oma ametlikus koduköögis valmistatud soolaseid ning magusaid palasid, ehk pakun siis catering teenust. Arvestan maksimaalselt oma klientide soovidega, koostan neile pakkumised nii soolastele suupistetele, salatitele, tortidele kui ka pagaritoodetele. Samuti olen väga kitsale ringile pakkunud ka kohapeal kodurestorani teenust, kus kuni kuus külalist saab kostitatud justkui päris restoranis, kuid natuke kodusemalt, sest tullaksegi sõna otseses mõttes kokale külla.

Mida on võimalik sinult tellida, mida mujalt ei saa?

Minu klientideks ja külalisteks on inimesed, kes hindavad käsitööna ja just neile personaalselt valmistatud toite. Ütlen neile ikka, et just selleks hetkeks, kui neil mind vaja on, olen ma nende isiklik kokk. Ja just seetõttu ei ole mul kindlat menüüd, kuna kõik on ju erinevad. Koos arutame läbi erisoovid ja kogused. Päris sama toitu ei saa kuskilt mujalt, sest igal kokal on oma käekiri, oma kogemus, maitsemeel, nägemus. Olen mitmel korral saanud tagasisidet, et mu peolauaampsud on huvitavad, teistest erinevad, põnevad.

Kust tekkis selline idee luua üldse Mirru Mürfel?

Kunagi ammu oli mul valmis nimi Mirru Mürfel. Unistasin, kui kunagi hakkan oma tooteid tegema, siis just selline nimi saab ettevõtmisel olema. Tuletasin selle sõnadest: Miriami Trühvel ehk Mürfel. Lisaks avastasin hiljem, et Mürfel on üks salapärane muinasjututegelane, täpsemalt haldjas. Miks mitte olla üks salapäraste maitsete looja.

Ja Mürfel on nimi, mida kannavad kord aastas saadavad šokolaadikommid- trühvlid. Neist kuulsaim ja kõige esimene ning alati pikisilmi oodatud on jõulumaitsetega Mürfli klassika: karamell mandlite, Vana Tallinna, küpsiste ja talvevürtsidega Mürfel. 2020. aastal aga võtsin julguse kokku, lahkusin restoraniköögist ja hakkasin ajama päris oma asja just sellisel kujul, nagu see täna on. Lisaks Mürflitele, saab igaks päevaks ja tähtpäevaks tellida suupisteid, torte, kooke ja muud. Olen avatud väljakutsetele ja neid mulle ka aegajalt pakutakse vahvaid uusi pööraseid mõtteid, mida põnevusega teostan.

Kui pikalt oled kokkamisega tegelenud, kuidas sa selleni jõudsid ja kes sind on sellel teekonnal inspireerinud?

Olen toitlustuses tegutsenud üle 20 aasta. Kokana ja ka peakokana töötanud mitmes restoranis, veetnud põneva aja Haapsalu Kutsehariduskeskuses kutseõpetajana. Olen võibolla tavapäratu kokk, sest mulle ei meeldi kokasaated ja ei otsi inspiratsiooni teiste meistrite töödest. See, mida loon, tuleb mu enda seest kuidagi. Olen alati öelnud, pane soola läbi sõrmede, siis läheb killuke su südamest ka toidu sisse. Toitu tehes on oluline tunda häid tundeid, soovida sellesse parimaid soove, kuulata head muusikat, siis selle toidu sööja on õnnelik, rahul, rõõmus.

Milliseid toite armastad ise kokata?

Kui eelmine küsimus oli, kes sind inspireerib, siis ma ütleks hoopis, mis mind inspireerib. Reisid ja kohtumine võõraste maade tavade, maitsete, kommetega. Igalt reisilt toon kaasa maitseaineid, uusi retsepte, oskusi ning asun neid kärmelt ka oma lähedaste ning Mirru Mürfli fännidega jagama. Mulle väga meeldib valmistada ja katsetada just neid reisidelt kaasa toodud uusi ideid. Indiapärased road on alati üks hitt, mis tulevad vaevata ja lenneldes. Praegu olen väga põnevil Zanzibarilt kaasa toodud uute ideede üle.

Kui tihti sa sellist ettevõtet tehes näiteks ise kodus süüa teed?

Ainult endale teen ma väga lihtsaid toite ja kaua aega pliidi ääres aega ei veeda. Mulle ikka meeldib, kui on “publikut” kellele vaaritada. Seega iseendale eriti põnevaid roogi mu köögist kahjuks tihti ei tule.

Kui paljud söögikohad ja toitlustusega seotud ettevõtted sulgevad uksed, siis kuidas oled sina kriisiajal ellu jäänud? Mis sind on motiveerinud seda tegema?

Mind on elus hoidnud mu armsad ja kallid kliendid, kes ka rasketel aegadel peavad kasvõi ainult pereringis sünnipäevi ja tahavad teha need sündmused erilisemaks. Tunnen väga suurt tänutunnet, et nad on minuga jäänud ja hindavad, mida ma teen. Mind motiveerivad peamiselt rahutunne, milles kokates on parim viis luua kokakunsti, oma aja planeerimise võimalus, valikuvabadus menüü koostamisel, otsene ja lähedane kontakt iga kliendiga.

Millised on olnud sellel ajal kõige suuremad väljakutsed?

Kõige suurem väljakutse oli teha esimene samm. Tundus väga hirmutav astuda välja palgatöö maailmast ning loota, et mind võetakse hästi vastu. Et mu tooted, kunst, maitsed meeldivad, et ma leian need inimesed üles, kes seda hindavad. Ja siin aitas ainult mõtlemine, et tuleb keskenduda sellele, mis saab minna hästi ja visata peast ebaõnnestumise idee. Mitte tunda hirmu vaid hoopis tegemise elevust.

Millistes söögikohtades sulle meeldib näiteks õhtustada või käia lõunat söömas? Milliseid esile tooksid?

Ma ei ole väga tihe restoranis käia, kardan pettuda. Mulle meeldib, kui ma ei saa täpselt aru, kuidas miski on valmistatud. Kui aga tunnen, et oleks ise paremini teinud, siis pettun. Erilised viimased elamused olen saanud Lee restoranis, Snoobis, Tuljakus ning alati on hea ja kindla peale minek Ülo restoran, Ginger ja Burger Box, kui tahad parimat vegan burksi ja kimchi friikaid.

Millised on sinu unistused? Milline hea toidukoht on veel Eestist puudu?

Unistan Mirru Mürfli kasvatamisest. Soovin leida kampa mõne ägeda inimese, kellega koos edasi minna. On paar salaunistust, millest veel rääkida ei saa seoses sellega. Puudu ongi see koht, mis idee mul küpseb. Lisaks soovin siiralt kõigile rahu, turvatunnet oma kodudes ja üksteise hoidmist.