Inga Lunge kirg põneva spordiala vastu sai alguse juba kooliajal: oli üks poiss, kes mulle väga meeldis…

Joonatan Pärn

“Korvpall on saatanast” lavastaja Inga Lunge tunneb ka ise korvpalli vastu suurt kirge. “Kui me nüüd trupiga mängisime viite miinust, siis mul käsi tabab päris hästi,” kirjeldab Lunge oma korvpalli oskusi.

Inga kirg korvpalli vastu sai alguse juba kooliajal: “Nii nagu need asjad elus ikka tulevad, et sulle meeldib näiteks mõni treener või su ema või isa tegelevad millegagi, siis minu puhul ei olnud nii ega teisiti, vaid oli üks poiss, kes mulle kooliajal väga meeldis, kui Tallinnas 21. keskkoolis käisin. Suuresti selle poisi pärast hakkasin korvpalli mängima ja olen seda periooditi teinud siiamaani. Kui mind aeg-ajalt kutsutakse (korvpalli mängima), siis mulle väga meeldib.”

Inga tõdeb, et vabal ajal satub ta siiski korvpalliväljakule üha harvemini: “Põlved annavad natuke tunda ja ma tegelikult pelgan seda, et kui nad juba praegu tunda annavad, mis siis hiljem saab. Käin küll siiski aeg-ajalt (väljakul) ja Tartus Karlovas võib mind näha küll. Vahel käin ka koos pojaga platsil.”

1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse korvpallimaailma avav lavastus “Korvpall on saatanast” ei ole mitte ainult spordisõpradele mõeldud tükk: “Eks ta kõneleb mõnes mõttes korvpallist, aga minu jaoks on korvpall siiski ainult üks kiht. Eks ta räägib rohkem ikkagi inimsuhetest ja sellest, et kuidas ja miks meil aeg-ajalt emotsioonid nii võimust võtavad, et üks inimene teist reedab ja kuidas see kõik kulmineerub,” räägib Lunge.

Vaata artikli päises olevast videost, millisel teisel põneval spordialal sai Inga sel aastal koguni suure trofee!

Kommentaarid puuduvad