Helen Adamson lapsepõlve traumast: kui isa haiglast koju tuli, polnud ta enam tema ise

Raamatu "Ime ootel" välja andnud Helen Adamson ütles Star FM hommikuprogrammis, et kuigi tal sündis ime, polnud selle ootamine paraku sugugi imeline. Saatejuht Pille Minev toonitas, et on Heleni raamatut lugenud ning peab seda ainulaadseks. Minevi arvates on elementaarne, et noored ja emaks saada soovivad naised on selle raamatuni juba jõudnud. Raamatus on Helen Adamson jaganud ka oma perekonna lugu, mis on mitmes mõttes valus.

"Tõesti, see viljatus üleüldiselt ei ole ju enamasti lihtne ja üheülbaline, et on must ja valge, on viljatus. Sinna ümber on põimitud nii palju muud. Minu raamatus, ma arvan, et ma jõudsin nende juurpõhjusteni, mis minu jaoks oli üks põhjus, miks ma ei rasestunud ja miks see kõik nii raskelt käis. Ma arvan, et üheks oli minu perekonna sügav trauma, mis sai alguse kui ma olin 8-aastane, kui minu isaga juhtus õnnetus," kirjeldab Helen juhtumit oma alkohoolikust isaga.

Mis Heleni isaga ühel saatuslikul päeval 1990ndatel aastatel täpselt juhtus, ei teata täpselt siiani. „Ma arvan, et see on seotud mingi joomingu käigus seotud tüliga, aga kui mu õde sai 16-aastaseks, siis minu õe sünnipäeval avastati, et mu isa on teadvusetult ja magab trepi all keldris. Kuna seda oli varem ka juhtunud, et ta on ennast teadvusetuks joonud, siis see oli tavaline, et okei, las magab ennast järgmiseks hommikuks välja. Talle oli isegi madrats keldrisse tekitatud. Õe sõbrad aitasid ta sinna magama. Järgmisel päeval, vist lõuna ajal, ta aidati tuppa ja midagi ei muutunud. Ühel hetkel ta hakkas vahtu suust välja ajama, siis ema sai aru, et midagi on päris valesti. Kutsuti kiirabi, ta viidi haiglasse ja arvati, et joodik on ennast oimetuks joonud," ütles Helen.

Heleni isal oli selle sündmuse tulemusel veri ja hematoomi sarnane sinikas pähe tekkinud ning asi lõppes mehe jaoks pikalt Tartus haiglas veetes. Helenile ei rääkinud sellest keegi midagi. Tema isa polnud lihtsalt kodus ning teda käidi Tartus hoidmas. Kui isa haiglast naasis, polnud ta enam tema ise. Heleni ema õppis teda põetama ning isa õppis taas rääkima ja kõndima.

"Seda, mis isaga juhtus, saadi palju hiljem teada." Helen tõi välja, et aastal 1994 ei pakutud peredele mingit emotsionaalset tuge ning nad pole kunagi õnnetusest rääkinud. Lõpuks ütles Heleni isa aga, et tal on sellest ajast perearsti dokumendid alles ning ta isal oli diagnoositud orgaaniline isiksusehäire, mis oli tekkinud frontaalsagara kahjustusest.

Lõpuks mindi perega koos teraapiasse, et omavahel asjad selgeks rääkida. "See, mis pärast minuga toimus... Ma ei oleks uskunud, et see on aastatepikkune töö, aga see muutus, see kergendusetunne, mis mul tekkis. Ma hakkasin oma paarisuhtes hoopis teistmoodi käituma." 

Kuula raadio Star FM hommikuprogrammi järgi SIIT! Helen Adamsoni intervjuu oli eetris 14. oktoobril alates kell 8:39.