Elukaaslane kirjutas Kristi Ojasaarest raamatu: see lugu sai kirja pandud sellepärast, et mul oli valus

''Ma ei ole kirjanik ega pea ennast loomeinimeseks. Pole elus ühtegi päevikut pidanud, blogipostitust teinud või luuletust kirjutanud. Kogu see lugu, ca 300 lehekülge, sai kirja pandud sellepärast, et mul oli valus. Kannatamatult valus! Praegu, kui ma seda lugu ise loen, siis näen, et see on lugu armastusest! Armastusest minu ja Kristi vahel, armastusest, mida meie pere ja lähedased pakuvad,'' kirjutab Mauri Dorbek.

Terapeut, kelle juures ta käis, soovitas kõik üles kirjutada. '' Ta ütles: „Kirjuta endast kõik välja.” Oma kõige madalamas punktis istusin arvuti taha ja hakkasin kirjutama, õigemini näpud vajutasid klaviatuuril neid nuppe, mida emotsioon välja lasi. Aju ei sekkunud. Ma ei lasknud. See kõik on tulnud otse valuallikast. Ehe ja aus! Võib-olla ehk liigagi, vabandan selle eest juba ette,'' arutleb mees oma postituses.

12. oktoobril sai raamat valmis. ''Pilt või video ei kuva emotsiooni minu sees! Jalad ja käed värisevad.Süda tuksub kiiremini, kui kunagi varem. Raamat, mida käes hoiad, annab aimu, mida tähendab elamine selles maailmas ühe teise maailma sees. Nagu mull mullis. Sa tunned, et oled kohal, aga samas ei ole ka. Sa astud mängust eemale, mitte varumeeste pingile, vaid kuhugi kaugemale,'' selgitab Mauri Dorbek oma emotsioone.

''Selline on see tunne. Sind pannakse õppima uusi asju, tundma uusi tundeid. Nägema elus seda, mis on tegelikult oluline. Kõik pannakse perspektiivi. Selliselt elasime ka meie Kristi ja oma kolme lapsega. Me olime olemas, aga ei olnud ka. Ootasime enda võimalust pärisellu naasmiseks. Olime üksteise kõrval rohkem kui kunagi varem ja saime aru, et armastus on midagi, mis on võimeline olema üle kõigest siin elus. Sa lihtsalt ei anna alla! Selle sama armastuse nimel.''

Täispikka postitust näeb lähemalt siit. Raamatu leiab siit.