Reklaam sulgub sekundi pärast

AVAMEELNE INTERVJUU | Eesti Laulul teise koha saavutanud Ollie avastas laulmise alles mõne aasta eest

Joonatan Pärn

Ollie
Ollie esitas Rootsi ja Soome eurolugusid eesti keeles ja omas võtmes! — FOTO: Silver Siilak

Käesoleva aasta Eesti Laulul teise koha pälvinud Olliel (Oliver Mazurtšak) on muusika südames olnud juba varajasest noorusest ning teda võib pidada justkui Eesti oma Nickelback'iks. "Ütleksin, et stiililiselt on minu suunitlus natuke karmim. Selline Nickelback'i segu Linkin Park'iga," täpsustab ta. 

Kelleks sa lapsena saada tahtsid?

Olin juba 14-aastaselt suhteliselt kindel, et minust saab mingisuguses vormis muusik. Ma ei olnud veel võib-olla päris kindel, aga suunitlus oli pigem kitarri poole. Kui olin 20. eluaastate alguses, hakkasin vaikselt produtseerima ja sealt see edasi arenes. Nüüd otsustasin, et hakkan ka laulma. Aga suhteliselt noorelt oli juba selge, et minust saab muusik.

Sinu isa, Jüri Mazurtšak, on 2 Quick Starti trummar ning ilmselt kasvasid üles muusika keskel. Kas kohe lapsepõlves ei olnud plaani, et võiks ka laulmisega tegelema hakata?

Laulmine hakkas tõmbama umbes kaks aastat tagasi. Mul ei olnud õrna aimugi, et üldse laulma hakkan. See on ka minu jaoks värske uudis. Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis sai koorilaulmist tehtud, aga see oli pigem kohustuslikus vormis. 

Kuidas sa Georg Otsa kooli sattusid? Kas vanemad suunasid?

Ei. See oli niimoodi, et mul jäi kümnes klass pooleli. Ma jäin haigeks, ei käinud kaks kuud koolis ja selle ajaga suutsin ära otsustada, et järgmisest aastast alates tahan minna Otsa kooli. Võtsin endale eraõpetaja ja tegin kõik vajalikud asjad selgeks, et kooli sisse saaksin.

Vanemad toetasid sajaprotsendiliselt ning ikka küsisid, et kas oled kindel. Ma ütlesin, et see on see, mida tahan ja nii ongi. Läksin õppima kitarri eriala ja minu ambitsioon oli saada soolokitarristiks nagu Steve Vai või Joe Satriani. 

Kuidas isa sinu praegusesse muusikukarjääri suhtub?

Tal on väga hea meel. Ma triivisin vahepeal popmaastikule ja tantsumuusika poole. Paps teadis aga alati, et minu hing on rokkmuusika juures. Nüüd, kui tulin nii-öelda juurte juurde tagasi, on papsil väga hea meel. Ta ootab siiamaani, et loo sees oleks kitarrisoolo. Seda rahuldust ei ole ma talle veel pakkunud, aga küll see ka tuleb. 

Kas sul on lugudega mingisugune kindel suurem eesmärk või on iga laul ikkagi eraldiseisev teos?

Pigem on iga laul eraldiseisev teos. Mis iganes on kirjutamise ajal minu mõtetes aktuaalne, siis sellest ma ka kirjutan. Üldiselt ei taha ma kirjutada sellist "I love you, you love me, dancing in the moonlight" ("ma armastan sind, sina armastad mind, tantsides kuuvalguses" - toim) kraami. Pigem on mul hea meel, kui lauludes on mingid murekohad ja kui suudan kõnetada inimesi, kes elavad läbi neid samu muresid, et nad ei tunneks end siin maailmas üksi. 

Kuidas sündis sinu artistinimi "Ollie"?

"Ollieks" on mind kutsutud juba lapsepõlvest saati. Kas "Ollie", "Oll" või "Olla". Ma "Oll" ei hakanud artistinimeks panema, tundus natuke liiga lühike. Panin ikka "Ollie", sest see tundus selline nunnu, tabav ja äge. Kujutasin ette, et kui esinemisel lava ees naised karjuvad: "Ollie!" Tundus olevat õige! 

Kui peaksid oma muusikastiili kolme omadussõnaga kokku võtma, siis mis need oleks?

Melanhoolne, agressiivne ja kitarriline. Ma pean tõdema, et kui ma tantsumuusikat tegin, siis tegelikult tundsin, et kitarr on minu tugevus. Nüüd ma lihtsalt saan seda ära kasutada. 

Kõla poolest võiks sinu muusikat võrrelda Nickelback'iga. Kas jätkad sama stiiliga ning mida uut on ees oodata?

Uued lood on juba ahjus küpsemas. Nickelback on väga hea kompliment, sest heliliselt on nende albumid väga-väga-väga head. Aga stiililiselt ma ütleksin, et minu suunitlus on natuke karmim. Selline Nickelback'i segu Linkin Park'iga. 

Kes on sinu suurim eeskuju muusikamaastikul?

Kasvasin üles Linkin Park'iga. Nemad on muusika mõttes minu kõige suurem eeskuju. 

Kas kodus mängis siis pidevalt rokkmuusika?

Mitte ainult kodus. Koolis oli MP3-mängija kaasas, klapid peas ja kogu aeg muusika mängis.

Osalesid sel aastal ka Eesti Laulul, kus said teise koha. Kas sa plaanid sel võistlusel veel osaleda ja tulevikus ka võidu koju tuua?

Ei tea, ma andsin Eesti rahvale võimaluse... Ühesõnaga ma tõesti ei tea. Kui tuleb Eesti Laulu tähtaeg ja mul on selleks hetkeks lugu, mis sinna sobiks ja tunnen, et sel võib seal hästi minna, siis küll. Ma niisama ei taha sinna lugu saata.

Eesti Laulul on üldiselt ka väga suured kulutused ja need on väärt ainult siis, kui sul läheb seal hästi. "Venomiga" tundsin, et see on väga hea lugu ja lükkasin selle letti. Aga kui mul midagi sellist ei ole, mis Eesti Laulul hästi ei toimiks, siis ma võib-olla jätan saatmata. Aga eks aeg näitab. Ma võin siin praegu ühte juttu rääkida, aga tegelikult aasta pärast tuleb hoopis teine asi välja.

Millest tuleb sinu inspiratsioon laulude kirjutamisel?

Elust enesest. See, millest ma kirjutan, sõltub, mis on minu ajus sel hetkel aktuaalne. Kui midagi sellist ei ole, siis ma ootan, et midagi tuleks. 

Kui kaua sul laulusõnade kirjutamisega tavaliselt aega läheb?

Sõltub. "Venom" näiteks valmis väga kiiresti. See oli mul nädala ajaga valmis. Aga see lugu, mida ma praegu toodan, sellega alustasin tegelikult juba enne "Venomit" ja see on ikka töös. Iga lugu on erinev.

Kellest räägib sinu Eesti Laulu võistluslugu "Venom"?

See räägib minu naisest. Mõte on, et inimene suudab end sulle nii sügavalt verre kirjutada ja see on harjumatu ning mingis mõttes hirmuäratav. Alguses kerkivad esile hirmud, mille pead ületama ning tegelikult on see inimene sulle väga oluline ja kõik on hästi.

Kas Ollie süda on võetud?

Jah. See võib olla hittpealkiri! See on naljakas lugu. Me kohtusime Jõhvi bowlingus. Mul oli oma bändiga seal lähedal esinemine. Mu sõber on Jõhvi bowlingu üks omanikest ja tal oli seal esimest korda esineja, kelleks oli Bad Art. Läksime peale esinemist sinna ja sattusime naisega ühte seltskonda ja siis kuidagi hakkas jutt niimoodi voolama, et ei saanud enam pidama. Nädal aega hiljem läksin korjasin ta peale ja tegime oma esimese kohtingu. Kõik sujus ja tundus õige. See oli poolteist aastat tagasi.

Ta on tattoo-kunstnik ning samuti loominguline inimene. Kõige tähtsam asi, mis ära võlub, on see, et mõistame teineteist ning oleme ühel lainel. Me saame üksteisest aru ja ma arvan, et see on iga suhte "salajane koostisosa", kui tahad, et suhe oleks edukas ja positiivne. Mõnikord ununevad nii mul kui ka temal mingid asjad ära ja siis tuletame üksteisele neid meelde. Nii on endal lihtsam ja oleme üksteisele tänulikud. 

Mida sa naiste juures hindad? 

Mõistust, huumorimeelt (sest minu huumorimeel on päris terav ja naine peab kindlasti nalja mõistma) ja ilu, mis on samuti minu jaoks väga oluline. Kui naine on lihtsalt ilus, aga iseloom seda ei toeta, siis ei saa teda tõsiselt võtta. Aga kui on ka lihtsalt väga hea iseloomuga, aga ei eruta, siis ei ole ka see variant. Ehk siis kõikide asjade kooslus on see, mis lõpuks ära võlub. Ma leidsin väga hea koosluse! 

Millega sisustab Ollie oma päevi? Kas oled täiskohaga muusik või tegeled veel millegagi?

Ma olen täiskohaga muusik, aga kindlasti sisustan oma aega trenni ja perega, nii palju, kui võimalik. Aga päris suur osa ajast läheb ikkagi sellele, et istun stuudios ja loon midagi. 

Mis trenni sa teed?

Käin jõusaalis. Testosterooni peab ikka üleval hoidma. See on üks parimad asju, mis olen endale teinud, et hakkasin stabiilselt trennis käima. See loob nagu sellise aura, paneb vere käima, aju töötab paremini, enesekindlus tõuseb ja sa oled üleüldiselt positiivsem inimene. 

Kas stabiilse trenniga kaasneb ka tervislik menüü?

Ei. Kuna olen kehaehituselt selline, et lähen väga kergelt kõhnaks, pean endale sisse kallutama väga palju kaloreid, et trennist ka kasu oleks. Ma ei saa öelda, et toitun mega tervislikult. Peamine on, et süsivesikud ja valgud saab täis. See on minu jaoks toitumisel prioriteet number üks.

Sul on käimas põnev koostöö Bedwettersiga, kellega alles Eesti Laulul konkureerisite. Avaldasite ka hiljuti koos laulu "Death Row". Kuidas teie koostöö sündis?

Me oleme ühes žanris ja tundsime, et inimesed justkui ootavad midagi sellist. Siiski kaks superfinalisti ja tugevat favoriiti. See kindlasti läheks inimestele peale. Joosep (Järvesaar) võttis ühendust, lasi lugu ("Death Row"), ütlesin, et väga äge lugu, tegime asja purki ja lasime välja. 

Aprillis on tulemas ka Ollie ja Bedwettersi ühine kontsert. Mis seal toimuma hakkab?

Tuleb välja, et tulekul on Eesti üks ägedamaid kontserte. Joosep ütles ka, ta on väga pikalt korraldanud erinevaid üritusi, et ei ole kunagi näinud, et mõni üritus nii kiiresti välja müüdaks. Praegu on veel ainult üksikud piletid alles ja siis ongi juba läbimüüdud. See tuleb kindlasti väga äge elamus. 

Kommentaarid puuduvad