6 kilo kaalulangust kahe kuuga: Kaunitari-Kaspari uus elustiil on viinud mehe unelmate vormi

“Vallalise kaunitari” staari Kaspar Rooni süda on tänaseks võetud, ent lisaks armastusele on tema elus teinegi kirg – selleks on intervall paastumine. Mis asjaga on tegu ja kuidas ta selleni jõudis?

Aasta alguses lubas Kaspar endale, et jätkab mugavustsoonist välja astumist ja proovib uusi asju. Kasparit on alati huvitanud tervislikud eluviisid ja mida vanemaks ta saab, seda rohkem muutub ka tema keha, mistõttu on vaja sellele pöörata rohkem tähelepanu kui 10 aastat tagasi. Tema eesmärk on leida õige elurütm ja saavutada tasakaal füüsiliselt ning vaimselt. “Tänapäeva ühiskond soodustab mugavust. Ma ei pea isegi kodust lahkuma, et toitu hankida! Mõne minutiga on tellimus kullerile edastatud ja toit saabub ukse taha,” tunneb Kaspar muret inimeste liigse mugavuse pärast.

Viimasel aastal on ta palju uusi tegevusi igapäeva rutiini sisselülitanud – mediteerimine, jooga, külmaveeteraapia ja nüüd viimased paar kuud ka intervall paastumine. Distsipliin aitab tal rutiinidest kinni pidada.

Mis asi on intervall paastumine?

Intermittent fasting ehk intervall paastumine on toitumisplaan, kus põhiliselt keskendutakse kindlale ajaaknale, millal söömine on lubatud. Ajaperioodid on erinevad ja igaüks saab valida, millises pikkuses toitumisaken temale kõige sobilikum on.

Kaspar jälgib 16-8 plaani, mis tähendab, et tema söömisaken on 8 tundi pikk ja ülejäänud 16 tundi keha paastub. “Minu jaoks palju lihtsam kui kalorite lugemine. Soovituslik on jätta söömisaken päeva aktiivsemasse poolde, seega minu söömine algab tavaliselt kell 12:00 (vahest natuke hiljem, sõltub töö graafikust). Viimased ampsud on õhtul kella 19-20 vahel.”

Väljaspool söömisakent on lubatud juua vett, teed ja kohvi ilma piima ning suhkruta. Lisaks jälgib Kaspar, et kogu toit, mida ta sööb, oleks tervislik ja kõik vajalikud toitained jõuaksid organismi. Tema menüüsse kuulub palju juurvilju, puuvilju, kasulikud rasvad nagu näiteks avokaado ja oliiviõli. Loomulikult ka valk – muna, liha (põhiliselt kana ja veiseliha).

“Väldin gluteeni, kuna tunnen, et minu kehale see ei sobi – väga raske seedida. Aegajalt luban endale patupäevi, aga tunnen, et see lööb keha rütmist välja ja taastumiseks kulub 2-3 päeva,” ütleb Kaspar.

Näide ühest Kaspari toidukorrast — FOTO: Erakogu

Mis juhtub kehaga paastumise ajal?

“Meie esivanematel puudus võimalus Selverisse minna ja valida vastavalt isule sobilik toidukord välja. Nad tulid hommikul koopast välja ja pidid palju vaeva nägema, et mõni loom kinni püüda. Vahest kulus selleks mitu päeva. Loom saadi kätte, toimus pidusöök, järgmisel hommikul tuli koopast välja ronida ja uuesti jahtima minna. Inimene on arenenud sellise toitumisrütmi järgi,” selgitab Kaspar.

“Meie organismil on kaks ainevahetust. Kui me oleme toidu ära söönud, siis keha kasutab energiaks glükoosi (suhkrud). Peale 8 tunnist seedimist on keha glükoosi ära kasutanud ja lülitub teisele energiaallikale – rasvad, ehk teisisõnu, meie keha alustab rasvapõletus protsessiga. Kui organism lülitub rasvapõletusele, siis selle tagajärjel hakkab keha tootma ketoone. Enamik inimesi ei tea, et meie aju vajab 50% glükoosi ja 50% ketoone optimaalseks toimimiseks!” ütleb Kaspar.

“Paastunud olekus inimesed on väga terased ja kiire mõtlemisega, sest aju saab õiget kütust. Ketoonid lülitavad välja ka näljahormoonid, mis tähendab seda, et tegelikult nälga otseselt ei tunnegi. Umbes 14-15. paastumise tunnil hakkab keha tootma kasvuhormooni. See aitab rasva põletada ja noorena püsida. Meeste puhul on märgatud kuni 30% testosterooni tõusu ning liigesevalud ja põletikulised protsessid vähenevad. Kui jätkad paastuga – 16 tundi ja edasi, siis saab meie organism saab aru, et sööki pole peale tulemas ning algab protsess nimega autofagia ehk rakud hakkavad tervenema. Vanad ja katkised rakud viiakse kehast välja, ülejäänud rakke hakkab keha parandama.”

“Paastumine on tohutult võimas tööriist keha tervendamiseks. See loksutab paika meie ööpäevase rütmi – uni, seedimine, energia. Tuleb silmas pidada, et inimesed on erinevad ja kõigile paastumine ei sobi. Soovitan konsulteerida arsti või toitumisnõustajaga enne kui plaanid proovida,” paneb Kaspar kõigile südamele.

Kaspar on äärmiselt aktiivse eluviisiga inimene – küll ta rassib jõusaalis trenni teha ja seisab tundideviisi massaažilaua ääres. Kuidas ta küll sellise dieediga toime tuleb?

“Ma olin alguses täiesti veendunud, et suren nälga, kui enne lõunat midagi ei söö. Mul on ju ometigi füüsiline töö! Olen terve elu söönud hommikusööki. Otsustasin siiski proovida ja võtsin eesmärgiks üks ööpäev üle elada. Üllatusin, sest hirm nälgimise osas oli täiesti ebavajalik. Veresuhkur oli stabiliseerunud ja nälja tunnet ei tekkinud. Esimesel päeval tundsin kerget peavalu, aga see on täiesti normaalne, sest keha harjub uue rütmiga,” nendib ta, et kartus uue toitumisviisi ees oli asjatu.

Ehk siis hommikusöök ei olegi päeva kõige tähtsam toidukord? “See väide on tulnud 90ndate hommikuhelveste reklaamist, kui helveste tootjal oli vaja, et inimesed hakkasid nende hommikuhelbeid sööma,” kummutab Rooni ühe laialtlevinud müüdi.

Tänu paastumisele on Kaspar tänaseks kaotanud umbes 6 kilo. Ja seda kõigest kahe kuuga! “Ööpäevane rütm on paika loksunud – seedimine, uni, energia ja keskendumisvõime on täiesti uuel tasemel. Arvasin alguses, et kaotan palju jõudu ja muutun nõrgaks, seda ei juhtunud. Käin endiselt regulaarselt trennis ja tunnen, et kõige paremad trennid ongi just paastunult. Seega eelistan hommikul jõusaalis käia,” rõõmustab ta.

Milline seis on aga Kaspari südamedaamiga? Kas ka tema intervall paastumist harrastab? “Koos veedetud ajal oleme teinud mõlemad paastumist, aga tema ei ole seda elustiiliks võtnud veel,” ütleb Rooni.

“Kui me räägime intermitten fastingust ehk ajaliselt piiratud söömisest siis sellel ei ole piiranguid. Olen selle elustiiliks võtnud. Ühsikondlike normide järgi ei pea paljust loobuma, saan endiselt lõunat ja õhtusööki nautida pere ja tuttavate seltsis. Vahepealsed snäkid on samuti lubatud. Ära jääb ainult hommikusöök ja õhtune näksimine teleka ees,” selgitab ta, et tegelikkuses pole paastumises mitte midagi ebatavalist.