40. juubelisünnipäeva tähistav Marek Lindmaa: kaos on minu jaoks imeline!

"TV3 uudiste" ankur ja saatejuht Marek Lindmaa tähistab 2. augustil oma 40. juubelit. Lisaks täitus Marekul juuli alguses kakskümmend aastat TV3 meeskonnaga liitumisest. Kas Marek teadis juba noorena, et hakkab tulevikus teletööd tegema ning mis teda siiani otse-eetri puhul vaimustab?

Mareku sõnul soovis ta noorena saada profisportlaseks ning toona ei oleks ta uskunud, et töötab tulevikus hoopis meediavaldkonnas. "Elul on olnud varuks palju üllatusi selles osas, kuhu olen läinud ja sattunud. Suund praeguse töö juurde isegi oli olemas," tunnistab ta.

Marek meenutab, et kui oli kõigest kümne- või üheteistkümneaastane, üritas ta koos vennaga teha enese meelelahutuseks raadiosaateid. Ta selgitab, et kuna toona polnud selliseid taskuhäälingute salvestamise võimalusi nagu tänasel päeval, kasutasid nad saadete salvestamiseks vana kassettmakki.

"Mõtlesime, et hakkame raadiodiskoriteks: räägime juttu ja mängime muusikat. Need jäid toredaks meelelahutuseks ja katsetuseks. Kahjuks ei ole neid (saateid - toim) enam kuskil alles," räägib Marek, lisades, et katsetused raadiosaadete tegemisega panid mõnes mõttes paika suuna tulevikuks.

Esimene eeter kujutas endast emotsioonide möllu

2004. aastal liitus Lindmaa TV3 meeskonnaga. Oma esimesest eetrist pole tal aga palju meeles. "Mäletan seda lõppu, kui hingasin kergendatult, et see sai läbi. Hingasin sügavalt sisse-välja ja see kõik jäi eetrisse. Seal oli seda pinget tunda."

Ta lisab, et esimesed ülesastumised tele-eetris kujutasid endast suurt võitlust iseendaga. "Ilmselt käis selline emotsioonide möll: minu sees oli nagu üks väike põrkepall, mis põrkas valguskiirusel mööda keha ringi. Üritasid aru saada, mida sa räägid ja kus sa oled. See oli keeruline."

Marek sooviks nooremale iseendale öelda sama, mida ta sõnab julgustuseks ka noorematele kolleegidele. "Ärge kartke eksida. Ärge kartke midagi valesti teha. Eksi, õpi sellest ja liigu edasi targemana. Mäletan, et kunagi põdesin enda eksimuste tõttu väga palju, aga täna ma ütleks, et see on okei. Õpi oma eksimustest ja liigu edasi."

Marekule meeldib teha asju "kiiksuga"

Mareku sõnul on tema 20 aastat kestnud karjääri jooksul olnud mitmeid projekte ja saateid, mille üle ta saab tõeliselt uhke olla. Kõige eredamalt jäävad meelde siiski just ekstreemsemad projektid, mida ta on saanud seoses teletööga teha.

"Näiteks sai Afganistanis käidud paar nädalat, kokku vist kaks või kolm korda, kui Eesti sõdurid olid ka seal sees. Sõduritega sai koos põllu peal oldud ja patrullis käidud. Kindlasti on see selline eredaim mälestus. Tegelikult on keeruline ritta panna, mis on olnud kõige-kõigem. Neid hetki on väga palju, mida jään eredalt meenutama," räägib Lindmaa.

Mareku sõnul on talle alati meeldinud teha asju heas mõttes "kiiksuga". "Asjal peab olema juures mingisugune kiiks. Uudiseid sa kiiksuga teha ei saa, sest need on faktipõhised, aga alati saab sinna juurde panna mingisuguse oma võtmekese."

Naudib kaoses korra loomist

Marek selgitab, et teletöö pakub talle üle 20 aasta pikkusest kogemusest vaatamata siiani pinget ja adrenaliini. Tema sõnul tuleb enne eetrit ka närv sisse, kuid muretsemine on asendunud kindlustundega. "Kogemus annab mulle enesekindluse. Loomulikult tuleb ka eetrinärv sisse. See närv on vajalik, aga minu jaoks on see mõnus kindlustunne, mida lähed otse-eetrisse nautima: sa tead, kes sa oled, kus sa oled ja mida sa teed."

Aastate jooksul on Marek mõistnud, et talle meeldivad olukorrad, kus eksisteerib kaos. "Näiteks kaos uudistetöös, kui lood saavad valmis viimasel hetkel ja pead hakkama otse-eetris laveerima. Pead hetkega reageerima, muutma sekundiga plaane ja võtma vastu otsuseid. Mulle see kaos meeldib. Kaos on minu jaoks imeline, sest mul on endal võimalus seal kord luua."

Kas Marek soovitab teletööd ka tütar Isabelile?

Marek veedab koos tütre Isabeliga palju aega ühiselt looduses matkates. Isa ja tütre seiklused jäädvustatakse videosarjana "Isabeliga mööda Eestimaad", millest on saanud sotsiaalmeedias tõeline hitt. Kas Marek soovitaks teletööd ka Isabelile?

Marek selgitab, et julgustab tütart tegema seda, mis paneb tal silmad särama. "Muidugi julgustan, kui talle meeldib praegusel hetkel kaamera ees olemine ja rääkimine. Ma olen teda sünnist saadik piltlikult öeldes kaameraga saatnud ja salvestanud tema kasvamist."

"Ta on sellega harjunud ja talle meeldib praegu esineda. Mulle meeldib tohutult tema julgus ja pealehakkamine. Minu enda soov on, et see julgus ja sära oleks tal kogu aeg silmis, mis iganes ameti ta tulevikus valib või kuhu elus välja jõuab. Seda julgust ja sära tulebki mingil moel toita," nendib Marek.

40. juubel saabub ilma suurema peota

Mareku sõnul ei tunne ta ennast 40-aastasena, kuid koos 20-aastastega sporti tehes saab ta küll aru, et miski on puudu. "Kujutan ette, et kui 60-aastaselt küsida, et kas tunned ennast nii vanana nagu passis numbrid näitavad, siis ilmselt vastus oleks, et muidugi ei tunne."

Juubeli puhul Marek suurt pidu ei korralda. "Olen koos tütrega ja ilmselt läheme hommikul lihtsalt kohvikusse, sööme kõhu täis ja vaatame, mida päev toob. Ma ei ole sel aastal midagi suurt planeerinud. Minu jaoks on sünnipäevad loomulikult toredad päevad, aga minu jaoks pole nendes kunagi olnud midagi väga erilist."

"Ideaalne sünnipäev on minu jaoks selline, kus saan olla koos tütre ja lähedastega. Kui 10 aasta pärast tuleb 50. juubel, siis võiks teha mingisuguse suurema peo, aga praegu pole küll seda tunnet," lisab ta.

"50 on selline poole peale jõudmine. 100 (aastat - toim) tahaks ju kätte saada. Ma peaks siis tegema mitte "Kordumatu", vaid "Unustamatu" galaõhtu," muheleb Marek.

Meenuta lisaks Marek Lindmaa esimest otse-eetrit!