Vähiga võitleva eestlanna haigus avaldus haruldasel moel: kui seda poleks juhtunud, ei teaks ma siiani

"Vanust on mul 36, tütar on viiene, mees 35 ja lisaks on mul kaks kassi, kolmekuune kutsikas, ema, isa, kaks vanaema, mõned sugulased, mehe pere ja hulk armsaid sõpru, kellega tahaksin veel pikki aastaid koos veeta," kirjutas haridusprojekti Solaride eest vedanud Kristel Leif oma sotsiaalmeediakontol. Kristel sai veebruarikuus tõsise diagnoosi: tal avastati haruldane silma melanoom. Kuigi melanoom eemaldati juulikuus koos silmaga, selgus, et kuri haigus on ajanud siirded ka maksa.

"Meie meditsiin tegeleb hästi palju haiguste raviga, aga tegelikult on isegi olulisem pöörata tähelepanu ka ennetusele," räägib Kristel. Ta lisab, et juba enne haiguse avaldumist oli ta mõelnud sellele, et peaks võtma elu rahulikumalt, enda prioriteedid üle vaatama ning tegema tervislikumaid valikuid. 

"Ega need mõtted ei tulnud nüüd koos haigusega, vaid on olnud kogu aeg kuklas, aga lükkad seda pidevalt tagaplaanile. Tahaksin julgustada inimesi päriselt ennast kuulda võtma. Kui see mõte peast läbi käib, et peaks midagi oma elustiili juures muutma, siis võiks seda päriselt teha, enne kui lõpuks ütleb keha juba karmimate meetmetega, et äkki lõpetaks elu põletamise," paneb ta inimestele südamele.

Haigus avaldus haruldasel moel

Kristeli sõnul on tal silmanägemine alati korras olnud ning seetõttu ei ole ta tihti sattunud külastama ka silmaarsti. Möödunud aasta lõpus märkas ta, et ühe silma nägemine on läinud natuke hägusemaks ega ole enam samasugune nagu varem. 

"Mõtlesin, et ilmselt olen palju ekraanide taga töötanud ja silm on kuiv või midagi taolist. Tellisin endale veel kodukontorisse monitori. Seejärel käisin töötervishoiu arsti juures, kus öeldi, et eks need on ealised iseärasused või kuiv silm," selgitab ta, lisades, et haigus suutis end hästi varjata.

"Vaevused ei kadunud kuhugi, aga ma ei pööranud neile ka enam tähelepanu. Paar kuud hiljem märkas ema, et minu silmavärv on muutunud, mis on täiesti haruldane väljendumisviis. Kui seda poleks juhtunud, siis ma ilmselt tänaseni ei teaks, et mul on seal silmas midagi. Tasub ikka sellistele anomaaliatele tähelepanu pöörata, mitte suhtuda nendesse kergekäeliselt. Seal on suur vahe, kas kontrollida nägemist või silmapõhja. Mina olen alati teadnud, et on vaja käia nägemiskontrollis, aga et seal silmapõhjas võiksid toimuda mingisugused muud muutused: selles vaates oli täielik ignorantsus."

Ühe päevaga esialgne rahasumma koos

Kristelil diagnoositigi haruldane silma melanoom ning tehti vajaminev operatsioon. Tänaseks on aga selgunud, et haigus on ajanud siirded ka maksa. Kristel sai teada, et sellises vormis haigust saab ravida Rootsis, mis on lähim riik, kus on kättesaadav uudne maksakeskne keemiaravi. Kahe ravikuuri eest tuleb tasuda 90 000 eurot, millele lisanduvad olmekulud ning samuti on keeruline prognoosida tulevikus vajaminevate protseduurida hinda. 

"Silm on koos esialgse kasvajaga läinud, aga värskelt avastati siirded maksas, kuskil 15-20 kollet ehk üsna palju. Praegu ootame jätkuvalt infot Rootsist, et millal saab Eestimaa tolmu jalge alt pühkida ja saada lokaalset keemiaravi, alustuseks maksale ja siis hakatakse edasi vaatama," räägib Kristel. Tänaseks on ta annetajate toel saanud kokku ka esialgse hädavajaliku ravisumma, kuid Kristel vajab endiselt heade inimeste toetust.

"Esimese päevaga sai vajalik (summa - toim) kokku ja nüüd on vaikselt sinna ka juurde kogunenud edasiseks puhvriks, sest täna ongi täpselt teada, et kaks esimest protseduuri maksavad kokku 90 000 eurot, aga mis sealt edasi saama hakkab, seda veel ei tea," lisab ta.

Kirsteli sõnul proovis ta alustuseks ise vajalikku rahasummat kokku saada, sest tema ümber on aastatega tekkinud piisav võrgustik ning samuti teadis ta, et vähiravifondil Kingitud Elu, on hetkel rahadega keeruline seis. "Võib-olla inimeste enda lood või oma sõnadega kirja pandud asjad lähevad rohkem korda. Tuli välja, et see toimis ja Kingitud Elule jäi praegu selle võrra rohkem raha kätte. Loodetavasti saan mina neid ühel päeval toetada ka enda panusega."

Kristel julgustab inimesi oma muret jagama

Kristeli sõnul ei anna haigus talle hetkel endast siiski pidevalt märku. "Praegu on nii, et kui ma poleks teinud uuringut, mille käigus see välja tuli, siis ma ei teaks. See ei anna hetkel kuidagi füüsiliselt tunda, välja arvatud vahel natuke pistab sealt maksa juurest. Eks kõige raskem on inimestel läbi elada ikkagi seda perioodi, kus hakkab aktiivne raviperiood, on see siis keemiaravi või midagi muud. Mina olen praegu üsna rahulik ja kulgen mõnusasti: tulin just koeraga jalutamast enda kõnniringilt," jääb ta positiivseks. 

Kristel julgustab sarnases olukorras olevaid inimesi oma muret jagama. "Paljud võib-olla valivad ka seda (diagnoosi - toim) väga vähestega jagada, aga mulle tundub, et see aitab mind ennast, kui saan sellest vabalt rääkida, ilma, et peaksin seda varjama või hakkama teisiti käituma. Olen seejuures jäänud iseendaks."

"Väga suureks abiks on see, kui saad rääkida mõne teise vähipatsiendiga. Ütlen ka seda, et mulle võib vabalt kirjutada, sest jagatud muret on alati lihtsam tassida. Otsisin ka ise välja teised sarnases olukorras olevad inimesed ja see on palju aidanud. Eks peas ole ikka palju kinni. Igaüks tuleb sellega erinevalt toime, aga võib-olla ongi see minu enda muster või harjumus: mida suurem väljakutse, seda rohkem see mind käivitab," lisab ta.

Kristelit saab toetada, kandes toetussumma tema kontole:

KRISTEL LEIF EE472200221051089396!

Vähiravifondi Kingitud Elu saab oma panuse anda siin!