Traagiline statistika: just seetõttu on soojadel suvekuudel rohkem õnnetusi

Möödunud suvest on jäänud kummitama asjaolu, et pea igapäevaselt tuli teateid erinevatest õnnetustest. Kõige sagedamini jäid kõrva liikluses toimunud traagilised õnnetused, kus nii mõnigi inimene kaotas oma elu.

Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss jagas TV3 portaalile graafikut aasta 2023 ja 2024 võrdlusest, kust on võimalik välja lugeda, et 1. septembri seisuga on vigastatuid ja hukkunuid rohkem kui eelmisel aastal.

Kirss selgitab, et suvel muutuvad liiklevad inimesed tihti hulljulgeks ning seda nii joobes olekus kui ka kainena. "Suvekuudel tekib suurem kiusatus ületada sõidukiirust ja peale pidu ei olda kindlad, kas ollakse kaineks saanud." Mees lisab, et tihti segab liikluses inimesi ka suvine soe ilm. "Kuum suveilm võib samuti häirida tähelepanuvõimet ning seetõttu eiratakse tee andmise kohustust või muid liiklusseaduse nõudeid. Alati ei pruugi tuua see kaasa liiklusõnnetust, kuid nagu me näeme, siis igal nädalal saab keegi liikluses vigastada."

Suvel ei saa üle ega ümber ka vees juhtunud õnnetustest. Mikko Virkala, päästeameti ennetustöö osakonna ekspert kinnitas aga, et tegelikult ei ole uppunute arv suuresti kasvanud. "Tänavu on veeõnnetustes uppunud 31 inimest. Varasemate aastatega võrreldes on see üsna samas suurusjärgus. Püsivat langustrendi ei ole, kuid kindlasti oleme paremas seisus kui 20-30 aastat tagasi."

Nagu ka liikluses, on veega seotud õnnetused tihtipeale seotud just alkoholijoobega. "Suvel on tavaliselt rohkem traagiliste tagajärgedega veeõnnetusi," kinnitab Virkala. "Inimesed viibivad rohkem veekogude ääres ja liiguvad rohkem ringi ning võtavad rohkem igasuguseid asju ette. Paraku tihti ka olles ise alkoholijoobes."

Virkala sõnul on vähemalt pooled suveperioodil surnutest hukkunud suplemisel või vettehüppel. "5 aasta keskmisena on suplemisel hukkunutest 60% olnud joobes või joobekahtlusega. Teine oluline põhjus (õnnetuste - toim) on veekogust möödumisel vette kukkumine ja neid sündmusi toimub tegelikult kogu aasta vältel. Riskitegurid on ohtlikud veekogud (nt järskude kallastega), veekogud, mis on tihti just kodukeskkonnas või kodu lähedal, terviseprobleemid ja/või joove ning laste puhul järelevalveta jätmine."