Tallinna Vesi tahab uuel aastal vee hinda eratarbija jaoks tõsta

Konkurentsiamet võttis menetlusse  Tallinna Vee taotluse veeteenuse hinna muutmiseks, muudatus sõltub konkurentsiameti otsusest ning rakendub 2025. aasta jooksul. Muudatus tuleneb seaduses ette nähtud kohustusest ühtlustada teenuse hind  era- ja ärikliendile ning vajadusest jätkata investeeringuid puhta joogivee, keskkonna ja teenuste toimepidevuse tagamiseks. 

Tallinna Vee finantsdirektori Taavi Grööni sõnul tuleneb veeteenuse hinnamuudatus investeeringute vajadusest ja seaduses ette nähtud kohustusest ühtlustada järk-järgult veeteenuste hind kodumajapidamistele ja äriklientidele. 2023. aastal jõustunud seadus näeb ette, et erinevate kliendigruppide hinnapõhimõtted tuleb ühtlustada hiljemalt 2026. aasta juuliks. Kui Konkurentsiamet taotluse kinnitab, muutub veeteenuse hind 2025. aastal keskmiselt kaheksa protsendi võrra, tõustes eraklientide jaoks ja langedes äriklientide jaoks.  

Tallinna ja Harjumaa eraklientidele jääb veeteenuse hind ka edaspidi üheks madalamaks Eestis. Keskmise leibkonna jaoks tõusevad kulutused veeteenustele vähem kui kolme euro võrra kuus. Kui Eesti inimesed maksavad veeteenuste eest keskmiselt üle ühe protsendi leibkonna sissetulekust, siis Tallinna Vee teeninduspiirkonnas moodustab veeteenuste kulu järgmisel aastal keskmiselt 0,5 protsenti leibkonna sissetulekust. 

Ka naaberriikide pealinnadega võrreldes on Tallinna elanike veeteenused odavamad. Kui konkurentsiamet taotluse kinnitab, hakkab üks kuupmeeter vett maksma eratarbija jaoks 2,11 eurot. Riias maksab vee kuupmeeter kodumajapidamistele 2,14 ja Helsingis 3,28 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. 

Lisaks seadusest tulenevale veeteenuse hinna ühtlustamise vajadusele tingib 2025. aastaks taotletud hinnamuudatuse investeeringute vajadus. „Hinnataotlus arvestab 2025. aastaks planeeritud investeeringuid, mis on vajalikud vee- ja reoveeteenuse kvaliteedi ning keskkonna hoidmiseks ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamiseks,“ selgitas Taavi Gröön. 

Kaks protsenti hinnamuudatusest tuleb  tegevuskulude kasvust. Gröön tõi välja, et muutuvkulude osakaal hinnamuudatuses on väike, sest reoveepuhastusjaama rajatud koostootmisjaam võimaldab vähendada ettevõtte igapäevast elektrienergia kulu. „Koostootmisjaama testperioodi tulemuste alusel planeerime järgmisel aastal reoveepuhastusjaamas toota ligikaudu 7 GWh elektrienergiat, “ lausus Taavi Gröön.  

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teeb toimepidevuse tagamiseks pidevalt investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. „Näiteks kasutame torustiku puhastamisel innovaatilist jääpesu tehnoloogiat, mis on Eestis ainulaadne. Oleme juba ellu viinud ja planeerime järgmisi investeeringuid reoveepuhastusjaamas, mille eesmärk on tagada, et Läänemere kaudu keskkonda suunatav heitvesi oleks puhas ja vastaks kõrgetele kvaliteedinõuetele,“ lisas Gröön. 

Maardu teeninduspiirkonnas on hinnatase tulenevalt tegevusmudelist erinev Tallinna Vee muust teeninduspiirkonnast. Maardus asuv taristu kuulub Maardu vee-ettevõttele ja Tallinna Vesi opereerib piirkonna taristut, makstes renti vastavalt Maardu vee-ettevõttega sõlmitud rendilepingule. 

Uued veeteenuse hinnad ja nende kehtima hakkamise kuupäev sõltub konkurentsiameti menetlusest, samuti nagu ka muudatuse mõju ettevõtte 2025. aasta finantsnäitajatele.  

Reoveeteenuse hinda ei ühtlustata. Seaduses ette nähtud üleminekuperioodi jooksul analüüsib Tallinna Vesi koostöös Tallinna linnaga reoveeteenuse hinna määramise metoodikat, eesmärgiga hinnapõhimõtteid ajakohastada ja minna 2026. aastal üle reostuskoormuse põhisele hinnastamismeetodile. Reoveeteenuse hind hakkab sõltuma kliendi poolt ära juhitava reovee saastatuse tasemest ning hinna määramisel lähtutakse põhimõttest, et saastaja maksab kõrgemat hinda. 

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 25 000 kodu- ja äriklienti ning 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades.