Suri näitleja Ita Ever

Ülemöödunud aasta oktoobris tabas avalikkust ehmatav uudis, et Ita Ever sai insuldi. Väärikas eas näitlejanna taastus terviserikkest kenasti ja seadis end seejärel sisse Nõmme Pihlakodus, mis on Eesti üks esinduslikumaid ja hinnatumaid hooldekodusid. Aprillikuus antud intervjuus ütles Everi lapselaps Alfred Baskin, et mõistus oli tema vanaemal endiselt selge. “Vanaema on rõõmsameelne ja huumorimeel on tal säilinud.“

Ita Ever (kodanikunimega Ilse Ever) oli eesti näitleja.

Ta sündis 1931. aastal, lõpetas 1953. aastal Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti stuudio ja asus tööle Eesti Draamateatris, mis jäi tema koduteatriks kogu eluks.

70 aasta jooksul lõi Ita Ever Draamateatris üle 150 rolli.

2001. aastal pälvis Ever Valgetähe III klassi teenetemärgi. Ta oli Eesti näitlejate liidu auliige.

1953. aastal tutvus Ita Ever samuti Draamateatri näitleja Eino Baskiniga ning nad abiellusid. 1954. aastal sündis neile poeg Roman. Ita Everil on kaks lapselast: Mirjam ja Alfred.

Ita Ever esines väga palju estraadil, mängis kuuldemängudes ja esines raadios („Meelejahutaja“ 1970–1990. aastad, „Naksitrallid“ 1999), telelavastustes („Surm käib ümber Diana“ 1975, „Kosmogoonia“ 1978, „Evergreen show“ 1981, „Tema Majesteet Komödiant“ 1983, „Viimane suvi“ 1987, „Sa oled koor minu kohvis“ 1999), seriaalides „Salmonid“ 1993–1995, „V.E.R.I“ 1995–1997, „Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188“ 2001, „Õpetajate tuba“ 2003, „ENSV“ jt).

Ever mängis paljudes filmides („Naine kütab sauna“ 1978, „Karge meri“ 1981, „Nukitsamees“ 1981, „„Musträstaste“ saladus“ 1983, „Armuke“ 1999, „Vana daami visiit“ 2006).

Temast on tehtud film „Olete te õnnelik, Ita Ever?“ 1986 ja kirjutatud kaks raamatut „Ita Ever“, 1991 (Helle Tamm) ja „Ita Ever. Elu suuruses“, 2006 (Margit Kilumets).

Ita Everi viimane filmiroll jääb aastasse 2020, kui ta lõi kaasa linateoses „Salmonid. 25 aastat hiljem“.

Uudis on täiendamisel.