President Alar Karis taunis neid, kes ühiskonda lõhestavad: meil on teistsugune lastetuba

"Demokraatlikul maal on inimestel õigus meelt avaldada. Ka valitsuse poliitika vastu, sest meie kodanikel on õigus arvata, kuidas peaks riiki juhtima. Ma ei lepiks kunagi, kui võim üritaks võtta hääle oponentidelt," rääkis Karis.

Riigipea sõnul on taunimisväärne on ka oponentide verbaalne või lauajuppidest kokku klopsitud võllapuu vastasrinnale. "Sama alatu on kassiiride, arstide, politseinike või ajakirjanike ründamine põhjusel, et nad teevad oma tööd. Sellist protesti ei mõista ega toeta ma iialgi, ei toeta ka enamik rahvast. Meil on teistsugune lastetuba," ütles Karis. 

"Aga saame ju aru, et kuigi meeleavaldus toimub koroonareeglite vastu, siis tegelikult on see laiema rahulolematuse, ängistuse ja väsimuse väljendus," ütles Karis. "Koroonakriis ja piirangud, tervishoiukriis ja plaanilise ravi edasilükkumine, hüppeliselt suurenenud energiaarved ja toimetulekuraskused, Euroopa julgeolekukriis ja sellest tõukuvad mured, omavaheline mõõduvõtmine valitsuskoalitsioonis ja erakondade tundlikkus reitingute ees aasta enne valimisi – see kriiside kobar koobki läbi ühiskonna ebakindluse vaipa."

Karise sõnul on lihtne on lõhestada ja lahku viia, raske kuulata ja rahulikult rääkida, et osapooled kokku tuua ja leppida. "Meil kõigil, ka minul, tuleb seda oskust ikka ja jälle lihvida. Ja leppida, et sageli on ka eriarvamusi. Kõik meie, kes me siin Eestis elame, oleme üks rahvas. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on sõita mõnda väikelinna või külaserva vanemate juurde, kui esimesed jaanilõkked on valgel õhtul süüdatud. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on laulupeol seista ja laulda „Mu isamaa on minu arm“. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on Eesti uuesti vabaks saada ja siis vabana kesta," ütles Karis. 

Just need tunded ja emotsioonid peaksid Karise sõnul kõik kokku olema noodid, milles kõlavad korraga „Ukuaru valss“, nublu ja gameboy tetrise „für Oksana“, „Maa, mida armastan“ ja ka „Koit“. Kõik kokku on see lõim, millest kududa ühe rahva enesekindluse ja hakkama saamise vaip. Ka siis, kui väljas on külm ja libe ja mitu kriisi korraga. "Kui on olnud raske, oleme ikka toime tulnud. Inimeste ja riigina," rõhutas Karis. 

"Räägime ka vabaduse ja sunni vahekorrast, sest demokraatliku vabaduse tuum on võimalus langetada otsuseid, mis on kõigile siduvad," ütles Karis. "Vaevalt meeldib meist kellelegi pandeemia ajal maskikandmine nagu ka kohustus hoida endaga pidevalt kaasas või küsida vaktsineerimispassi. Ent see kohustus ei ole meile pandud meelevaldselt, vaid niisuguse viiruse leviku tõkestamiseks, mis ei tarvitse ohustada igaüht, kuid ohustab paljusid – ohustab neid, kel on samavõrd õigus kaitsele kui meil enestel," ütles president. 

Tema sõnul ei ole siin teineteisega vastamisi vabadus ja sund. "Vabas riigis demokraatlikult langetatud otsuste austamine ei ole häbiväärne alistumine sunnile. See pole loobumine oma vabadusest. See on möönmine, et me ei saa sundida teistele peale oma isiklikku arvamust selle kohta, mis on sobiv ja õige. See on mõistmine, et meil tuleb ühiskonnana koos elada ja kanda ka moraalset kohustust hoolida teistest," ütles Karis. 

Tema sõnul näitab mittevaktsineeritute suur hulk, kui palju on eestimaalaste seas segaduses kaasmaalasi, kellele võib tunduda, et mitte keegi ei ole COVID-i ajal inimeste poolel, et inimesed on õigeteks ja valedeks lahku aetud. "See on eksitee. Kõik on õiged inimesed. Mina olen kolm korda vaktsineeritud vaktsiiniusku endine teadlane. Aga kuidas pöörata samasse usku inimene, kes kardab tüsistusi või on lihtsalt valitsuse peale trotsi täis? Võin talle seletada ja teda veenda, aga kui see ei aita, siis võin vaid loota, et ta mõistab võimalikke riske endale ja teistele. Justnimelt ka teistele," rääkis Karis. 

Presidendi arvates võivad kümned tuhanded, ka riskigruppidesse kuuluvad inimesed lõpmatuseni kaaluda, kas vaktsineerida end või mitte, uskuda teadust või mitte. "Sellist vabadust ei saa me aga lubada poliitikutele, keda oleme valinud Eestit juhtima. Sest valitsuse töö on otsustada ja valitseda. Koalitsioonivalitsuses on see kõigi osapoolte ühine vastutus. Kui üks püüab teist ultimaatumitega nurka suruda või teda libedale juhtida, jääb nurka ja kukub selili kogu valitsus, mitte ainult üks erakond," ütles Karis. 

"Olen sellele mõelnud viimase kuu jooksul, kui hoolimata patsientide arvu kasvust haiglates hakkavad koroonakriisis tulema poliitilised otsused, mis ei tugine enam teadlastele ja teadusele. Tõsi, parlamendivalimisteni on aasta ja me teame ütlemist – valijate hääled on poliitiku ainus kapital," ütles Karis. 

Tema sõnul on see poliitikut pisendav ja valijat pilkav. *"See ei vii Eestit edasi. Poliitiku põhikapital peaks olema tema usaldusväärsus, tõsiseltvõetavus, asjatundlikkus. Ka vastates näiteks küsimusele, mis ja miks on rohepööre. Rohepööre ei tähenda senisest heaolust ega turumajandusest loobumist. Kuid peame arendama majandust ja riiki sellisena, et me ei kulutaks mõtlematult ära loodust, mida läheb tarvis järgmistel põlvedel, aga tegelikult ka meil endil. Nii nagu peremees jättis talu pojale, et tema kätetöö sajandeid vilja kannaks, nii peame suhtuma ka oma riiki, loodusesse, keskkonda laiemalt," ütles Karis. 

Tema sõnul ei ole Eesti praegu kindlasti valmis selleks, et lülitada üleöö välja kõik keskkonda reostavad masinad ja tehased. "Sisepõlemismootoriga autod ja põlevkivielekter jäävad veel mõneks ajaks. Kuid see, mis ja kui ruttu nende asemel tuleb, on meie luua. Siin on võimalusi rohkem kui riske. Tuleb vaid osata neist kinni haarata. Aeg on siin sama kallis nagu praegu elektergi," ütles Karis. 

Presidendi sõnutsi loob rohepööre nii uusi turge kui ka ettevõtlusruumi. "Saame panna Eesti  digikogemuse teenima keskkonnahoiu vajadusi, arendades näiteks nutikaid energiasüsteeme. See annab meie teadlastele ja ettevõtjatele võimaluse olla teerajajad innovaatilistes valdkondades, kus ei ole veel ees teiste riikide suuri tegijaid," ütles Karis. 

Karise hinnangul ei vajata rohepööret kui loosungit. "Me vajame mõistlikke, tulevikku vaatavaid, töökohti loovaid, meie endi tervist ja heaolu silmas pidavaid lahendusi – alates sooja pidavatest majadest kuni mittetossavate bussideni. See kõik ei tähenda töökohtade kadu, vaid uusi töökohti. Me suudame seda, sest meie inimesed on nutikad ja ettevõtlikud," lisas Karis.