Piiriks vaid taevas? Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda veelgi

„Pakendamine ja pakend on muutunud toidusektoris üha olulisemaks teemaks. Ja seda mitte ainult toiduohutuse võtmes, mis on pakendi esmane funktsioon, vaid ka keskkonna aspektist,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp neljapäevasel liidu korraldatud pakendikonverentsil.

„Muutused pakendamisel ja pakendite kasutuselevõtul on olnud viimastel aastatel märkimisväärsed, kuid selgete suundade puudumisel nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil ning plastile taskukohaste ja sama kõrgete ning toidutööstusele spetsiifiliste omadustega alternatiivsete pakendiarenduste puudumisel on toidutootjad sattunud põhjendamatult justkui halba valgusesse ning veelgi enam – lausmaksustamise objektiks!" rääkis Potisepp.

!Mul on hea meel, et pikalt kavandatud pakendite turule toomise aktsiisi kehtestamise plaanist on otsustatud tänaseks loobuda. Kuid jäätmereformi eelnõu lõplikku versiooni me veel näinud pole – seega puudub meil täna selgus, kas ja millised kohustused võivad toidutootjatele lisanduda. Selge on aga see, et kõik lisanduvad kulud seoses uute kohustustega väljenduvad toiduainete lõpphinnas, mis on juba praegu Euroopa keskmisest kõrgemad," lisas Potisepp. 

Tema sõnul on toidutööstused teinud väga palju muudatusi pakendite keskkonnasõbralikumaks muutmisel, kuid arvestada tuleb sellega, et seda saab teha samm-sammult ja arvestades tarbijate ostujõu ja kaasa tulemise tegeliku tahtega. 

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul jõuab jäätmereformi eelnõu avalikkuse ette järgmisel nädalal. „Saan kinnitada, et me ei kehtesta pakendiaktsiisi. Keskendume sellele, et ettevõtted oleksid võimelised hoidma toiduainete hindu konkurentsivõimelisena, seda eriti praegusel keerulisel ajal,“ ütles Svet. „Tahan kiita ettevõtjaid, kes on juba kasutusele võtnud taaskasutatavaid materjale pakendamisel, kuid peame tõstma ambitsioone veelgi. Muutused on toimumas mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidu tasandil. Uus EL-i pakendimäärus loob ühtsed reeglid ja annab suunised, kuidas vähendada turule lastava plasti mahtu ja tagada, et paksendid jõuaksid taas ringlusse. Usun, et suudame olla ringmajanduse osas teenäitajad Euroopa Liidus.“

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et pakendite turule laskmise aktsiisi küll ei kehtestata, aga on mitmeid muid meetmeid, milles valitsus on 2023.-2027. aasta koalitsioonileppes kokku leppinud. Samuti peaks Euroopa Liidu pakendimäärus  jõustuma aasta lõpus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu ning korduskasutust. „Kui me soovime luua muutust üksikisiku tasandil, siis on kolm peamist mehhanismi, mis sellele kaasa aitavad – need on lihtsus või mugavus, teadlikkus ja majanduslik motiiv. Seepärast jõustame saastaja maksab printsiibi, mis tähendab, et tootjatel on kohustus katta pakendite kokku kogumise ja käitluse kulu, mis hakkaks toimuma kortermajade juurest.“

Jaanisoo sõnul peab pakendijäätmete kokk ukogumine olema sama lihtne, kui olmejäätmete puhul. „Avalikud pakendikonteinerid on entusiastidele. Pakendijäätmete kokku kogumine peab toimuma koduukse juures. Iseküsimus on see, kui mitmes erinevas fraktsioonis. Soomes on elamute juures näiteks seitse konteinerit, Rootsis kümme,“ rääkis Jaanisoo.

Teadlikkuse tõstmise puhul on kliimaministeeriumi hinnangul oluline, et inimesed saaksid aru, mis nende pakenditest saab. „Osad huvigrupid toovad välja, et meil pole ringlussevõtuks Eestis piisavat taristut, kuid me oleme Euroopa Liidu ühisturul ja me ei pea kõike Eestis väärindama. Eestis on klaas-, paber- ja puidujäätmete ringlussevõtuks rajatised olemas, metallile ei ole. Meie majanduse huvides on, et tekiks juurde ringlussevõtu rajatisi ja selleks on ette nähtud ka riigipoolne toetusraha,“ lisas Jaanisoo.

Lahendamist vajava probleemina tõi asekantsler välja ka, et ladestamine ja põletamine on täna odavam, kui ringlussevõtt. „Ringlussevõtt peab olema soodsaim käitlusviis. Aastaks 2038 peavad 80 protsenti pakenditest olema ringlussevõetavad.“ 

Eestis tekib inimese kohta aastas keskmiselt 158 kilogrammi pakendijäätmeid. Saksamaal näiteks 228 kilogrammi, Iirimaal 228 kilogrammi, samas Horvaatias 74 kilogrammi aastas inimese kohta.