Peaaegu kohal! Rahandusministeerium saatis mootorsõidukimaksu kooskõlastusele

Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest, teatas rahandusministeerium.

Maks on sõidukipõhine, ehk kui inimesel on mitu sõidukit, tuleb maksta nende kõige eest. Maks hõlmab kõiki kuni 3500 kilogrammi kaaluvaid M1, M1G sõiduautosid ja N1 ja N1G kategooriasse kuuluvaid kaubikud ning L3e–L7e kategooriate sõidukeid.

,,Eesti on täna üks väheseid riike, kus automaks puudub. Samas sõidukite arv meie teedel aina kasvab. Meie sõidukipark vananeb ja saastab keskkonda, olgu selleks siis üldine tervist kahjustav õhusaaste või ummikud linnades. Puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamiseks on meil vaja seda trendi muuta, üheks abivahendiks on siin maksupoliitika," ütles rahandusminister Mart Võrklaev pressiteates. 

Tema sõnul on laiem eesmärk vähendada autostumist, eeskätt linnades ja liikuda puhtama sõidukipargi poole. "Igal sõidukil on oma jalajälg keskkonnas ja seega hakkab maks kehtima kõikidele sõidukitele. Keskkonnamõju me ainult aktsiisipoliitikaga ei vähenda, vaid tarvis on eraldi maksu," rõhutas minister. 

"Mõistame hästi, et Eesti eri paigus on auto hädavajalik ja kõik vanemate autode omanikud ei jaksa soetada säästlikumaid sõidukeid. Kinnitan neile, et sellega oleme maksu disainimisel ka arvestanud," sõnas rahandusminister, märkides et sõiduki vanus vähendab maksu suurust.

Võrklaev lisas, et vastukaaluks on uute autode soetamisel maksustamisega soov kallutada ostuotsust väiksemate ja vähemsaastavamate suunas. Sellest tulenevalt on maks jaotatud kaheks – registreerimismaksuks ja aastamaksuks. 

Registreerimismaks on ennekõike suunatud autode ostmise pidurdamiseks ja säästlikumate eelistamiseks. Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma sõidukipargi suurust ja võimsust üle vaatama ning võimalusel eelistama keskkonnasõbralikumat ja väiksemate kuludega autot.

"Samuti loodame aastamaksuga lahendada probleemi looduses ja kortermajade parklates seisvate romudega. Tahaksime jõuda sellise maksumudelini, mis paneks inimesed oma romud kokku korjama ja nõuetekohaselt lammutama," sõnas minister. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust –tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.

Täpsed maksustamise põhimõtted paneb rahandusministeerium paika eelnõu väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside põhjal. ,,Selle alusel valminud eelnõuga tuleme välja sügisel," sõnas Võrklaev.