Ole valmis! Uuest aastast hakkab sularahaga maksmisel kehtima ümardamisreegel

Seadusemuudatus tähendab, et kaupmeestel pole enam vaja anda vahetusrahana tagasi 1- ja 2-sendiseid münte ning sellega väheneb tarvidus anda Eestis ringlusse juurde selliseid münte, mida inimesed kasutavad maksmisel üliharva. Ostukorvi lõpphinna ümardamine on kohustuslik kõigile kaupmeestele, kes arveldavad sularahas. Pangakaardiga makstes ümardamist ei toimu.

Uuest aastast hakkab Eesti seitsmenda euroala riigina rakendama ümardamisreeglit, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2sendiste hulka sularaharingluses. Eesti Pank on siiani andnud aastas ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu 1- ja 2-sendiseid münte. Enamik pisisente ei jõua aga kunagi keskpanka tagasi, sest kuigi poodidel on neid vaja vahetusrahana, siis inimesed maksavad nendega väga harva. Kuna selline mündikasutus ei ole mõistlik, hakatakse uuest aastast poodides sularahaga makstes ostukorvi lõpphinda ümardama lähima viie sendini.

Uuel aastal poes sularahaga makstes tuleks arvestada, et kaupmehel on kohustus ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini. Ümardamine võib toimuda nii allapoole kui ka ülespoole kuni kahe sendi võrra. Üksikute toodete ega teenuste hindasid ei ümardata ning seetõttu ei tekita ümardamisreegel oma olemuselt ka hinnatõusu.

Kui makstakse muu maksevahendiga, näiteks pangakaardi, nutiseadme, kinkekaardi või ülekandega, siis arvestatakse ostu hind ikka ühe sendi täpsusega ning ümardamist ei toimu. Nii saab ostja makseviisi valides ise otsustada, kas ümardamine toimub või mitte ning kaupmehel siin otsustuskohta pole.

Kui ostja soovib kasutada ümardatud ostusumma eest tasumisel 1- ja 2-sendiseid, võib ta seda endiselt teha, sest 1- ja 2-sendised jäävad Eestis ametlikuks maksevahendiks ja poed on kohustatud vastu võtma kõiki eurosente olenemata nende nimiväärtusest. Seaduse järgi on kaupmehel kohustus võtta korraga vastu kuni 50 eurosenti münti sõltumata nende väärtusest.

Ümardamisreegel on alates 1. jaanuarist kõikidele kaupmeestele kohustuslik, kui tarbijatele müüakse kaupu ja teenuseid sularaha eest. Eelkõige tähendab muudatus kassasüsteemide ja majandustarkvara valmisolekut ümardada ostukorvi lõppsummat viie sendi täpsusega. Oluline on ka teavitada klienti ümardamisest enne ostu eest tasumist, et klient saaks otsustada, kas ta soovib tasuda sularahas või pangakaardiga.

Ümardamisreegli kehtestamisega kaob kaupmeestel vajadus hankida vahetusrahana 1- ja 2-sendiseid, sest väikseimaks vajalikuks vahetusrahaks jääb uuest aastast 5sendine. Nii vähenevad kaupmeeste kulud pisimüntide käitlemisel ning sularahaga arveldamine muutub mugavamaks ning mõistlikumaks. Pärast ümardamisreegli kehtestamist jäävad 1- ja 2sendised ametlikuks maksevahendiks ja soovi korral võivad kliendid nendega maksta.

Erandkorras võivad kaupmehed siiski anda 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagasi, kui kassas näiteks pole piisavalt muid sente. See on aga ajutine, kuna pärast ümardamisreegli rakendamist hakkab 1- ja 2-sendiste hulk vähenema. Endiselt kehtib kaupmehele seadusest tulenev kohustus võtta korraga vastu kuni 50 eurosenti münti sõltumata nende väärtusest. 

Praeguseks on euroalal ümardamisreegli kasutusele võtnud kuus riiki: Soome, Madalmaad, Iirimaa, Itaalia, Belgia ja Slovakkia. Lisaks Eestile võtab järgmisel aastal ümardamisreegli kasutusele ka Leedu, kes teeb seda 2025. aasta maist.

Eesti Pank on koostöös Kaupmeeste Liidu ja rahandusministeeriumiga astunud samme, et üleminek oleks sujuv nii inimestele kui ka ettevõtetele. Selleks oleme valmistanud kaupmeestele juhend- ja infomaterjalid, otseteavitanud kassade tarkvaraga tegelevaid ettevõtteid ning jaganud infot kaupmeeste esindusorganisatsioonide, KOVide ja teiste esindusorganisatsioonide kaudu.