Milles asi? Uskumatult suur protsent eestlasi pole oma koduga rahul

Inimestest, kes ei ole oma koduga täielikult rahul, sooviksid ligi pooled ehk 45 protsenti omale suuremat elamispinda. Kolmandik soovib energiatõhusamat eluaset väiksemate elektriarvete jaoks ning pea sama palju tahab, et hoone oleks paremas tehnilises seisukorras ning kodu näeks senisest ilusam välja. 

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul toodi rahulolematuse põhjusena välja ka soov helikindlama kodu ning meelepärasema asukoha järele, sh sooviti paremat kodulähedast infrastruktuuri. „Mõistagi ei saa me läbi ka naabriteta ning lausa viiendik ehk täiesti arvestatav hulk inimesi tõid välja, et nad sooviksid endale paremaid naabreid,“ märkis Rebane. 

„Kõige enam aga tekitab inimestele muret ruumipuudus. Paljud pere suurenemise tõttu planeeritud tehingud on jäänud paremaid aegu ootama – majandusliku ebakindluse ja kõrge euribori mõjul on viimastel aastatel kinnisvaratehingute arv vähenenud. Tunneli lõpus on siiski valgus paistmas ning ka euribor on alanemas, mistõttu võiks lähiaastatel eestlaste ruumipuuduse mure ka leevendust saada,“ lausus Tanel Rebane. 

Kodu rahuolule keskenduv uuring viidi samaaegselt läbi ka Lätis ja Leedus. Eestlased ja leedukad on üsna sarnased – oma koduga on rahul ka veidi üle poole ehk 53 protsenti leedulastest. Lätlaste seas on rahulolematus aga naaberriikidest kõrgem – rahulolijaid on 46 protsenti, võrreldes 48 protsendiga kes on vaid osaliselt rahul ning viie protsendiga, kes pole üldse rahul. 

Nii lätlaste kui leedulaste puhul oli peamine muudatus, mida inimesed oma eluaseme juures parandada tahaksid, selle tehniline ja visuaalne seisukord. 44 protsenti lätlastest sooviks, et kodu oleks paremas korras – paremad kommunikatsioonid, katuse seisukord jm. Seevastu neli leedulast kümnest soovib, et elamine näeks visuaalselt atraktiivsem välja. 

„Eesti elamufond on Läti ja Leeduga võrreldes värskem, sest siinne uusarenduste maht on teiste Balti riikidega võrreldes suurem olnud. Ehitushind on igas Balti riigis praktiliselt sama, aga Eesti koduostja on kõrge hinna osas kõige vastuvõtlikum, mistõttu on ka arendajate motivatsioon just Eestis kõige suurem,“ nentis Rebane. 

Kui eestlastele põhjustab rahulolematust ruumipuudus, mida tunnistas 45 protsenti oma koduga mitte täielikult rahul olevatest vastanutest, siis Lätis on sama osakaal 42 protsenti ja Leedus 39 protsenti. Lätlased ja leedukad on oma naabritest pisut vähem häiritud kui eestlased –  kui Eestis valiks võimaluse korral paremad naabrid 19 protsenti enda koduga rahulolematust tundvatest inimestest, siis Leedus teeks sama 16 protsenti ja Lätis 15 protsenti.

Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Vastajaid oli Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000. Uuringus osalenud olid vanuses 18–74 eluaastat.