“Lõhkekehasid me tavaliselt ei leia!” Milliste muredega on tulnud rannavalvuritel tänavu rinda pista?

Ligi kahekümnes rannas üle Eesti võib märgata punases vormiriietuses patrullivaid rannavalvureid. G4Si Lõuna piirkonna juht Argo Raag räägib, et tänavu meelitasid suviselt soojad ilmad inimesed randadesse juba maikuu lõpus. Seetõttu olid rannavalvurid näiteks Tartus Anne kanali ääres ametis juba maikuu viimasel nädalal. Üle Eesti alustasid rannavalvurid tööd siiski 1. juunil, mis tähistab rannahooaja ametlikku avapauku. "Kohe oli ka probleeme," nendib Raag selgitades, et rannahooaja esimesel poolel on rannavalvuritel tulnud rinda pista juba mitmete ohtlike olukordade lahendamisega!

Varakult saabunud suvesoojus on toonud juba rannahooaja esimesel poolel randadesse inimmassid. Raag selgitab, et tänavu on juba korratud möödunud suve rannakülastajate rekordit: 28. juunil oli Pärnu rannas koguni 10 000 inimest. "Sellega korrati eelmise aasta absoluutset rekordit: nii palju rannakülastajaid pole olnud kunagi varem, kui eelmisel aastal ja käesoleva aasta 28. juunil," kinnitab ta.

Milliste probleemidega on rannavalvuritel tulnud juba silmitsi seista?

Raag selgitab, et rannavalvuritel on kolm suurt gruppi inimesi, keda eriti teraselt jälgitakse: joobes isikud, vanemad inimesed ja lapsed. "Tooni annavad ikkagi joobes inimesed ja nende poolt tekitatud konfliktid. Teadupärast on alkoholil selline mõju, et enesekindluse taha ei jää siis midagi ja seda ollakse kohe valmis ka vees või maal tõestama."

Tänavu on joobes isikuid Eesti randadest tuvastatud juba 738 korral. "Kõigi nendega tuli tegeleda ja seletada, et nende koht ei ole vees ega rannas." 

Murekohaks on ka randa toodud klaastaara. "Kui vaadata statistikat lõikehaavade tohterdamise kohta rannavalvurite poolt, siis see (probleem - toim) on ikka massiline. Põhjuseks kildude jalga astumised."

Tegeleda on tulnud ka surfarite ning veesõidukite sattumisega ujumisalasse või selle lähedusse. "Teemaks on see eriti suuremates mererandades. Seal võivad surfarid sattuda ujumialasse ja see on ujujatele ohtlik. Selliseid juhtumeid on juba olnud üle 30. Lisaks sattusid 275 korral ujumisalasse erinevad veesõidukid."

Raag nendib, et sel suvel on rannavalvurid rinda pistnud ka ühe erakordse olukorraga. "Lõhkekehasid me tavaliselt rannast ei leia. Teisel juunil leidis rannakülastaja Stroomi rannast kaks vanaaegset miinitaolist eset ja teavitas meie rannavalvurit. Piirasime ala sisse ja kutsusime Päästeameti. Demineerijad toimetasid need lõhkekehade taolised esemed ohutusse kohta."

Kaduma läinud laste hulk on võrreldes mullusega suurenenud

Raagi sõnul on tänavu tulnud juba 15 teadet rannas kaduma läinud lastest: õnneks on siiski kõik kadunud lapsed üles leitud. "Kahjuks ei ole see asi paranenud, vaid võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Rannailmad annavad selleks oma panuse, sest inimesi on rohkem. Kokku on kaduma läinud 15 last, aga leidsime nad kõik õnneks üles."

"Üks juhtum, mis sai ka õnneliku lõpu, oli selline, kus laps kadus merre ja rannavalvur läks teda otsima. Ta leidis üsna väikese lapse poide piiri juures meres ulpimas. Rannavalvur jõudis lapseni õigel ajal ja meile jõuti kadunud lapsest õigel ajal teatada," lisab Raag.

Argo Raag paneb rannakülastajatele südamele, et randa tuleb tulla kainelt ning alkohol tuleb jätta koju. Samuti palub ta lapsevanematel oma võsukestel silma peal hoida ning kehtima peab reegel: kui laps on vees, siis on ka lapsevanem vees. 

Rannainfo ja G4Si rannavalve poolt hallatavad rannad on leitavad siit!