Lennupiletid kallinevad: Tallinna lennujaam kehtestab julgestustasu

Kehtestatava julgestustasuga on Tallinna lennujaam ettevõtte teatel üks madalama julgestustasuga lennujaamu Euroopas. Kõrgeim julgestustasu on Islandil, kus see on 20,2 eurot. Lätis on julgestustasu 5,96 eurot, Soomes 5,71 eurot, samas kui Leedus ei ole julgestustasu veel kehtestatud. Erivajadustega reisijate tasu hakkab olema 0,48 eurot iga väljuva reisija kohta ning tasu muutmise põhjuseks on erivajadusega reisijate teenuse kasutajate arvu kasv ning sellest tulenev kulude tõus. 

Lennujaamadel on seadusest tulenev kohustus igal aastal lennufirmadega lennujaamatasusid konsulteerida. "Oleme tasude muudatusest kõigi Tallinnasse lendavate lennufirmadega rääkinud ja on selge, et ükski lennufirma julgestustasu kehtestamisest kuuldes ei rõõmustanud, ent muudatust ja selle põhjusi mõistetakse ning meie hinnad on jätkuvalt konkurentsivõimelised. Tõstame hindasid nii vähe kui võimalik ja usume, et 3 eurot kallim piletihind ei pane inimesi reisiplaane muutma," kommenteeris AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.   

Julgestustasu kehtestamise põhjusteks on kohustus tagada julgestusteenuse kõrge kvaliteet olukorras, kus lennujaama kulud on kasvanud viimase aasta jooksul pea 30 protsenti. Muutunud on ka omaniku ootused ettevõtte finantseesmärkidele. Samal ajal peab lennujaam olema valmis lähiaastatel investeerima taristu arendusse, seega tuleb tagada stabiilne ja jätkusuutlik finantsseis, mis on vajalik edasiste arenguplaanide rahastamiseks.

"Lennujaam peab igal juhul tagama reisijate ohutuse, mistõttu julgestusega seotud küsimustes allahindlust teha ei saa," ütles Tuvike. "Julgestuskulude katmiseks, mis kasvavad samas tempos reisijate arvuga, on lahenduseks julgestustasu kehtestamine. Sihtfinantseering ja julgestustasu ei kata täielikult julgestusega seotud kulusid ja vahe katab lennujaam," selgitas lennujaama juhatuse esimees. Ta lisas, et suuremas osas Euroopa Liidu riikidest on kehtestatud julgestustasu, sest riikidel ei ole võimalik täies ulatuses lennujaamade julgestus- ja päästeteenuse kulusid katta. 

"Lähiaastate prioriteet on reisiterminali laiendus, sest 2,8 miljoni reisija teenindamiseks ehitatud reisiterminal on saavutamas oma läbilaskevõime lage. Juba sel aastal läbib lennujaama rekordilised 3,5 miljonit inimest, prognoosi järgi kasvab reisijate arv lähiaastatel veelgi ning juba järgmisel aastal alustame reisiterminali laiendamisega. Selle investeeringu mahuks on ligi 53 miljonit eurot," märkisTuvike. "Lennujaam on  majanduse vereringe seisukohast oluline taristu, mis ei tohi jääda majandusarengu pudelikaelaks," toonitas ta.

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega investeerib süsinikdioksiidi kvoodi müügist saadud vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks. Toetuse abil parendatakse hoonete küttelahendusi, muudetakse elektrivõrgud tõhusamaks ning tehakse muud vajalikud tööd, et Eesti lennujaamade energiakasutus oleks säästlikum. Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks investeeritakse 9,3 miljonit eurot ning Tartu, Kärdla, Kuressaare ja Ruhnu lennuväljade ja terminalide rekonstrueerimistöödeks 5,1 miljonit eurot. 

"Riigi rahaeraldust saame kasutada vaid sihtotstarbeliselt lennujaama hoonete küttelahenduste ja elektrivõrkude tõhusamaks muutmiseks," nentis Tuvike. Rekonstrueerimistöid rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadud tulu eest ning see makstakse AS-ile Tallinna Lennujaam välja osadena aastatel 2024–2027.