Reklaam sulgub sekundi pärast

Kurb statistika! Mullu hukkus tules ja vees kokku 72 inimest

BNS

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. — FOTO: TV3

Päästeameti andmetel hukkus möödunud aastal tulekahjudes 35 inimest ja uppus 37 inimest. 

Eelmisel aastal puhkes kokku 3118 tulekahju, mis 57 võrra rohkem kui 2022. aastal, kui neid oli 3061. Kodutulekahjude arv on juba mitu aastat järjekindlalt langenud, eelmisel aastal oli neid 499. 

Tules hukkus möödunud aastal 35 inimest, mis on taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseim arv. Tulest päästeti 90 inimest. Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega. Hukkunute keskmine vanus on 59 aastat. Ligi 90 protsenti hukkunutest olid joobes. Hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus on endiselt suitsetamine.  

Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal esialgsetel andmetel 37 inimest, nende hulgas ka neli alla 7-aastast last. Kõikidel juhtudel olid lapsed jäetud järelevalveta. Veest päästeti mullu 24 inimest. Täiskasvanud hukkunute keskmine vanus oli 58 aastat. Üle poole täiskasvanud hukkunutest olid 61-aastased ja vanemad. Esialgsetel andmetel olid täiskasvanud veeõnnetuses hukkunutest umbes pooled joobes või joobekahtlusega.

Kõige enam hukkusid inimesed suplemisel ja veekogust möödumisel vette kukkumisel. Uputi ka kalastamisel ja veesõiduki kasutamisel. Eelmise aasta iseloomulikuks jooneks on see, et ligi 35 protsendil juhtudel ei ole teada, mis asjaoludel inimene veekogusse sattus ja kas tegemist ikkagi oli õnnetusega. 

Demineerijad said aasta jooksul 1523 väljakutset ning hävitasid 10 840 lõhkekeha sh enam kui pool Ida-Virumaalt.

Päästjad said eelmisel aastal 30 674 väljakutset, mis on uus rekord. Suure lisa tõid ilmast tingitud sündmused. Näiteks oktoobris möllanud torm Patrick tõi ligemale 1500 väljakutset. Ka vabatahtlikud päästjad reageerisid sündmustele rohkem kui kunagi varem, kokku 3883 korral. 

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul kinnitab väljakutsete rekord vajadust jätkuvalt panustada päästjate väljaõppesse, töötingimustesse ja palkadesse. „Oleme harjunud rääkima kaitsekulutustest kitsalt sõjalise riigikaitse kontekstis. Aga kui tahame, et kaitsetahe ei jääks vaid sõnaks pusal, tuleb meil tagada igapäevane elanike turvatunne ning see, et inimesed teaksid ka ise, kuidas kriisis ennast ja teisi aidata. Igapäevase ennetuse, operatiivtöö, aga ka elanikkonnakaitse arendamises on päästeamet roll asendamatu, sest väljakutseid – nii otseses kui üldises mõttes – üha lisandub,“ rõhutas Läänemets.

Positiivse arenguna tõi siseminister välja, et erinevalt varasematest aastatest läks päästesse tööle rohkem inimesi, kui lahkus. „Positiivne saldo on kahtlemata tingitud muuhulgas läinud aasta palgatõusust, mis julgustab inimesi päästjate ridadega liituma või oma töökohale naasma,“ ütles Läänemets. Siseminister rõhutas ka vabatahtlike päästekomandode rolli kutseliste päästjate toetamisel ning kogukondades turvatunde tagamisel. „Vabatahtlikele päästjatele eraldati läinud aastal täiendavaid toetusi üle 4,6 miljoni euro, et renoveerida-ehitada komandohooneid või parandada varustustaset. Vabatahtlike komandode võimestamist tuleb kindlasti jätkata,“ lisas siseminister.

„Päästeameti traditsiooniliste ülesannete kõrval oleme alates 2022. aasta veebruarist andnud täiskäigu elanikkonnakaitse arendamisele. Koostöö harjutamiseks ja võimekuse testimiseks oleme teinud mitu õppust, suurim neist sügisel toimunud CREVEX, oleme kaardistanud avalikke varjumiskohti ning evakuatsioonikohti. Ohusireenide paigaldamine on osutunud keerulisemaks projektiks, kui alguses arvasime, aga tegeleme selle nimel, et aasta lõpuks saaksid need üles ja töökorda. Sel aastal on fookuses elanike kriisiteadlikkuse ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamine,“ rääkis päästeameti peadirektor Margo Klaos. 

2023. aastal kasvas ühtne päästevõrgustik 4737 inimeseni. Nende seas on 1588 komandotasandi töötajat 72 riiklikus komandos ja 2628 vabatahtlikku päästjat 119 vabatahtlikus komandos. Esmakordselt lisandusid rivisse ka abidemineerijad.