Kohila õnnetuse valguses: mida teha, et raudteede ületamisel õnnetusi ei juhtuks?

"Seitsmesed uudised" vahendab, et turvakaamerate salvestistega tutvunud Edelaraudtee juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul oleks pidanud autojuht eelnevalt raudtee ületuse ohutuses paremini veenduma. "Kõik märgid viitavad sellele, et juht oleks pidanud veenduma raudtee ületuse ohutuses. Juht minu hinnangul ei vähendanud kiirust, mis viitab sellele, et juht oli ilmselt omas rutiinis ja tänu sellele ilmselt sattus halval ajal [raudteed ületama] ja õnnetus juhtus,“ ütles Edelaraudtee juhatuse liige Rain Kaarjas.

Kohila vallavanema sõnul piiravad ülesõidul ka puud ja põõsad. „Kui tähelepanu on hajutatud, siis on oht, et reageerimiseks jääb lühikene periood: kui autos on aktiivne suhtlus, põnev raadiosaade või pooleliolev kõne ja ei märgata ohtu, siis järgmine hetk ongi õnnetus käes,“ lisas Kohila vallavanem Allar Haljasorg.

Antud ülekäigukohal tõkkepuid ega valgusfoore ei ole, on vaid liiklusmärgid ja seda seetõttu, et päevas sõidab seal vähe ronge ja teisi sõidukeid. Hooldustöid, sealhulgas võsa piiramisi tehakse kohas iga kolme aasta tagant. Samas juhtub õnnetusi ka neis kohtades, kus on rohkem erinevaid piirdeid ja silte. Kas nullvisioon ja null hukkunut on üldse võimalik?

„Tuleb tunnistada, et õnnetuste arv raudteedel kasvab. Kui eelmisel aastal oli meil raudteel nii otsasõite kui kokkupõrkeid sõidukitega kokku 17, siis sellel aastal on number jõudnud juba 12ni,“ ütles Operation Lifesaver Estonia tegevjuht Tamo Vahemets.

2021. aasta paistis silma surmade rohkuse poolest, kõik 10 hukkunut olid jalakäijad.

Järgmise aasta lõpust hakkavad rongid sõitma mõnes kohas 160 km/h. Nendesse kohtadesse tuleb ka rohkem tõkkepuid nii sõidukitele kui jalakäijatele.

Vaata lähemalt päises olevast videost!