Kas oled kriisiks valmis? Eestlaste teadlikkus on hea, isiklikult on valmistunud ainult...

Kuigi Eestile õnneks ühtegi suurt ohtu hetkel ei terenda, tasub siiski valmis olla, sest hädaolukord saabub enamasti just kõige ootamatumal ajal. Tühjad kuivainete ja WC-paberi riiulid, puhta joogiveeta Kuressaare ja lumelõksus lõunaeestlased on meil kõigil meeles. Need olukorrad tõestavadki hästi, miks on kriisivarud olulised.

Kas inimeste varude hulk on kodudes nelja aastaga paranenud? Kahjuks mitte, vahendab "Seitsmesed uudised".

„Kriisiteadlikkus kui selline on läinud paremaks, aga mõningad näitajad selle võrra on ka kehvemas seisus. Ehk kodune meditsiiniline valmisolek ja see teeb kokku üldnumbri, et me oleme samal tasemel kui neli ja kaks aastat tagasi,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.

Ainult teadlikkusest ei piisa, vaja on ka vastavalt teadmistele käituda. Esimesi samme oskab hädaolukorras astuda vähem kui pool elanikest. Peresid, kellel on kõik varud olemas, on kõigest 15 protsenti.

Kõige paremini on kriisiks valmis Lääne - ja Lõuna-Eesti inimesed, sest nemad on pidanud tormide, üleujutuste ja elektrikatkestustega korduvalt rinda pistma. Kehvemini tulevad toime linnainimesed Põhja-Eestis. Kui valmis on aga Tallinna linn?

„Käesoleva aasta valmidus on meil 2500 evakuatsioonivaru, mis tähendab seda, et neil on olemas välivoodi, magamisvarustus kui ka mitme päeva toitlustamine. Linn on plaanimas ka seda, et anda vahendeid korteriühistutele näiteks oma generaatorite soetamiseks, et tagada näiteks veepumpade töösolek ja esmane energiavajadus, ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik.

Vaata lähemalt päises olevast videost!