Eestis on palju vene noori, kes igapäevaselt elavad topeltelu. Osade noorte vanemad on äärmiselt venemeelsed, kuid noored ise tahaksid kogu südamest olla eestlased. Vestlesime jaanipäeva puhul ühe sellise noorega, kes on pigem selle pühaga võõras ja püsib kodus. Nataša (nimi muudetud) on 23-aastane eestlane, kes suure osa oma elust on elanud topeltelu - kodus venelane, väljas eestlane. Neiu on õppinud selgeks eesti keele ning elanud kogu oma elu eestlaste tavade järgi, kuid oma vanavanemate tõttu sellist püha nagu jaanipäev ei tähista. Uurides, kuidas tähistatakse eestlastele väga olulist jaanipäeva tema peres, vastas Nataša, et pigem ei tähistata seda üldse. "Minu pere on pigem antisotsiaalne. Mu vanavanemad püsivad kodus, sest nad ei räägi väga hästi eesti keelt. Mu ema läks oma sõprade ja elukaaslasega maale, kus nad kindlasti teevad šašlõkki." Neiu ise veetis päeva hoopis tööl. Lapsena ei tähistanud nad kunagi jaanipäeva. "Ma usun, et see on seotud mu perekonnaga. Nagu ma ütlesin on mu pere üsna antisotsiaalne, sest nad on kõigest pigem välja jäetud. Kasvades ma õppisin oma käitumise neilt ja nähes kui introvertsed on nemad, olen ka mina täna selline." Nii palju kui Nataša teab, on ka Venemaal jaanipäeva tähistamine teemas, kuid see pigem piirdub maakodus ajaveetmisega. "Kui sa oleksid lapsena käinud jaanipäeval oma lähedastega, kas usud, et teid oleks võõrastatud? Kas pigem on asi sinu perekonnas või on tegu venelaste vastase meelestatusega?" Nataša usub, et selles on natuke segu kõigest. "Tegelikul on ju jaanipäev lihtsalt suve tähistamine. See ei ole eksklusiivselt eestlaste püha. Rahvas peaks seda tähistama, aga lihtsalt meie pere seda ei tähista." Lisaks mainib Nataša, et tema kodukandis Lasnamäel peeti jaanipäeva suure lõkkega ning kinnitab, et jaanipäev ei ole ainult eestlaste teema. "Ma oleksin väga huvitatud jaanipäeva päriselt tähistamisest. Minna loodusesse ja hüpata üle lõkke. Olla sõpradega ja nautida lühikest ööd." "Kuidas su pere üldse Eestisse sattus?" Nataša sõnul on kõik juhtunud lihtsalt halbade asjaolude sunnil. "Nõukogude ajal saadeti mu vanavanemad siia, et töötada suures tehases. Nad ei kolinud kunagi tagasi Venemaale, sest nende sugulased saadeti samamoodi laiali. Meil on sugulasi Lätis, aga Venemaaga meid ei seo miski muu kui juured. 90ndatel kui kogu Nõukogude Venemaa lagunes ei olnud ka raha, et tagasi kolida. Võimalik, et nad oleksid tahtnud, kuid neil polnud enam kellegi ega millegi juurde tagasi minna." "Vaadates tänast Ukraina sõda, kas su vanavanemad usuvad, et kõiges on süüdi Ukraina ning Venemaal on antud olukorras täielik õigus pidada sõda?" Nataša usub, et nii tema ema kui ka vanavanemad on ajupestud. "Nad on kõik venemeelsed. Kõik peale minu ja mu õe, kes on samuti noorem põlvkond ja normaalne inimene, usuvad, et Venemaal on õigus." Kodus noored sellest perega ei üldse ei räägi. "Ma proovisin nendega sellest rääkida, kuid nende versioon ajaloost on täiesti teine, mis meil. Ma ei saa vaadata neid kui pahalasi, sest ka nemad on omamoodi kannatanud. Nemad ei tulnud siia võtma ja sõdima, vaid saadeti siia oma kodudest erinevate asjaolude sunnil."
Eesti Laul 2024 saatejuhid — FOTO: ERR TV3.ee Eesti Laul 2024 Pane end valmis! Juba täna avalikustatakse Eesti Laul 2024 võistluslood ja muusikavideod
Pilt on illustreeriv — FOTO: Aldo Luud/Delfi Meedia TV3.ee TV3 uudised Uus reaalsus? Eesti koolijuhid läbivad virtuaalseid pommiõppuseid
5MIINUST ja Puuluup — FOTO: Pressimaterjal TV3.ee Eesti Laul 2024 Kuidas meeldib? Just selle looga loodavad 5MIINUST ja Puuluup pääseda Eurovisionile
Henrik Normann — FOTO: TV3 TV3.ee Seltskond Henrik Normann loodab uuest “Edekabelist” parimat: see on omajagu keeruline protsess