Karm! Riigikogu tõstis hüppeliselt eriarsti visiiditasu

Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestati, et visiiditasu maksmist ei tohi nõuda juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad eelnõu kohaselt kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Seadusega suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär järgmisest aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. 

Seadusega vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.

Lisaks kehtestatakse seadusega ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.

Seaduse kohaselt lõpetatakse järgmisest aastast riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud inimese mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab üht või kaht kolme- kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui kaheksa-aastane.

Ühtlasi lubatakse seadusega tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.

Samuti täiendatakse tulumaksuseadust nii, et tulumaksuga oleksid maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 23 riigikogu liiget.