Huvitav teadmine! Just nii pikk on eestlaste oodatav eluiga

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1994. aastal, ulatudes 66,5 aastani. Aastatel 1995–2019 oli oodatav eluiga kasvutrendis, jõudes 2019. aastaks 78,8 aastani. Järgnesid kaks pandeemia-aastat, mil kõrge suremuse tõttu langes oodatav eluiga 2014. aasta tasemele, kui see oli 77,2. 

„Pärast mõningast langust eelmisel kahel aastal on oodatav eluiga pöördunud taas kasvule ning oleme tagasi pandeemiaeelsel tasemel. 2022. aastaga sarnane oli oodatav eluiga ka aastal 2017, jäädes siis 78,2 aasta peale,“ märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg. 

Naiste oodatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem. „Aastatel 1990–2009 oli meeste eluiga naiste omast üle kümne aasta lühem. Alates 2010. aastast on vahe vähenenud, jõudes 2019. aastaks 8,4 peale,“ selgitas Trasberg.

Eesti meeste oodatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1993. aastal. 

Võrreldes 2021. aastaga on tervena elatud aastate arv tõusnud 2,7 võrra ning pole varem nii kõrge olnud. 2022. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 57,9 aastat ja naised 60,6 aastat. „Sooline erinevus tervena elada jäänud aastate osas on võrreldes oodatava elueaga väiksem – vaid 2,7 aastat naiste kasuks. Seega, meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,“ ütles Trasberg.

Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel 71. Eriti madal on oodatav eluiga  põhiharidusega meeste hulgas, kus see on 67,6. „Nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid mõjutavad ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus ja inimeste terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja töötavad sageli füüsiliselt rasketes ning tervisele ohtlikes ametites,“ selgitas Trasberg. 

Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal, vastavalt 78,7 ja 79,2, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas, vastavalt 74,6 ja 76.  2019. aastal, kui oodatav eluiga Eestis oli taasiseseisvusaja kõrgeimal tasemel, oli see praegusest kõrgem ka kõigis maakondades. „Siis ulatus oodatav eluiga Tallinnas 80,3 aastani, mis on lähedal Euroopa keskmisele,“ märkis Trasberg. 

Euroopa keskmine oodatav eluiga 2021. aasta* seisuga oli 80,1 aastat. Kõrgeim oodatav eluiga oli Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias, vastavalt 84,4, 83,9 ja 83,3; madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias, vastavalt 71,4, 72,8 ja 72,8.

„2,7 aasta jagu tõusu tervena elada jäänud aastate osas ning aeglases tempos, kuid taaskord tõusujoones liikuv oodatav eluiga annavad aluse loota, et kui kõik Euroopa riigid 2022. aasta andmed avaldatud saavad, on meie positsioon Euroopa keskmiste suhtes paranenud,“ jäi Trasberg lootusrikkaks.