Euroopa Liidu direktiiv paneb inkassofirmadele päitsed pähe

„Meedias on viimastel aastatel ilmunud päris mitmeid lugusid, kus inkassofirmad on kasutunud iniemste vähest õigusalast teadmist ära ja läinud oma tegevustega mingis mõttes üle piiri, just laenuvõlgnevuste sissenõudmistel. Inkassofirmade täna otseselt riikliku kontrolli ei ole,“ ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt.

Aktiva Finance Groupi juhatuse esimees Ülar Maapalu on aga seisukohal, et Eestis on vaid käputäis ettevõtteid, kedas saab nimetada inkassofirmadeks ja neil on asjad korras,lisades, et ka regulatsioonid on paigas.

„Täna on reguleeritud võlaõigusseaduse taseme, kui palju tohib olla viivis, kui palju tohib olla mennetluskulu, kui palju kohtuesindus kulu, palju riigilõiv. See kõik on seaduses reguleeritud juba täna. Ja ega seal ei ole praktiliselt ühtegi võimalust et seda saaks rikkuda ja ma ei tea ka ühtegi turuosalist, kes seda teadlikult rikuks.

Rahandusministeeriumi sõnul läheb võlgnike elu paremaks ja piirid saavad jäigemalt paika.

„Võlgnike kaitse suureneb ja tegelikult seadusega üsna otsesõnu keelatakse võlgnike ahistamine, et on ka saedusesse sisse kirjutatud, et kui inkasso ei anna õiget informatsiooni võlgnikule, nõuab temalt rohkem sisse või kasutab ebaeetilisi müõjutusvahendeid, see kõik saab olema keelatud.