47 aastat kingsepana töötanud mees: hästi ei viitsi enam, aga muidu jääksin diivanile tukkuma

Tallinnas Narva Kohviku kõrval asuvas töökojas juba alates 1977. aastast töötav Ülo Semm on üks Eesti staažikamaid saapaparandajaid. Omal ajal hea palga pärast ametile pühendunud mees tõdeb, et töömahud on aastatuhande vahetusest saati oluliselt vähenenud ning vahel tuleb tööpingi tagant tühjade kätega koju tagasi minna. Viimast tööpäeva ta kalendrisse siiski veel märkinud pole.

Kellele on tänapäeval vaja kingseppa? Kokkuvõttes küll endiselt paljudele inimestele, kuid siiski tõdeb pea pool sajandit Tallinnas saapaid parandanud mees nii enda kui ka tuttavatele ametivendadele viidates, et tööd on aina vähem ja vähem ning puhtalt kontsaplekkide paigaldamise ja taldade liimimisega ära ei elaks. Ta pakub, et neil, kelle repertuaaris lisaks kingsepatööle veel võtmete valmistamine ja muu pudi-padi müük, läheb ilmselt paremini.