35 aastat tagasi! President Alar Karis: Balti kett oli rahvaste hingesirutus vabaduse poole

Läti president Edgars Rinkēvičs kohtub reedel Läti-Eesti Unguriņi-Lilli piiripunktis Eesti presidendi Alar Karisega. Pärastlõunal kohtub Rinkēvičs Pasvalyses Balti keti 35. aastapäeva pidustustel Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga.

Rinkēvičs meenutas, et 35 aastat tagasi ühines kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast, et panna vastu Nõukogude okupatsioonile. See rohkem kui 600 kilomeetri pikkune inimkett ühendas Tallinna, Riia ja Vilniuse.

President rõhutas, et ühinedes võitluses ebaõigluse, rõhumise ja vägivallaga, asusid leedulased, lätlased ja eestlased  ühisele teele oma riikide iseseisvuse taastamiseks.

"Balti kett tähistas meie demokraatlikku maailma tagasipöördumise algust. See näitas, et meie tugevus seisneb ühtsuses ja vabadusejanus. Kolme Balti rahva ühtsus ja nende sügav usk vabadusse sai oluliseks edasiviivaks jõuks mitte ainult Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamist, vaid kommunistlike süsteemide kukutamisel Euroopas," sõnas Läti president.

„Sajad tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased seismas Tallinnast Vilniuseni ulatunud Balti ketis – see oli kogu maailmale nähtav alistatud rahvaste käe- ja hingesirutus oma riigi ja vabaduse poole. Need, kes mäletavad, teavad, mida siis tähendasid need kolm sõna – Vabadus! Brīvība! Laisvė!“ rõhutas president Alar Karis sõnavõtus Lilli/Ungurini endises piiripunktis, kus ta tähistas Läti riigipea Edgars Rinkēvičsiga Balti keti 35. aastapäeva.

„Niisugune ühtehoidmine tegi meid kolm korda tugevamaks kui oleksime muidu olnud. Ja kolm korda kõvemal häälel kõlas meie nõudmine rebida puruks Stalini-Hitleri salapakt, nende välisministrite järgi kurikuulus MRP, mis võttis Balti riikidelt ja veel mitmelt meie saatusekaaslaselt vabaduse,“ sõnas Eesti riigipea Alar Karis.

Rahvarinnete algatatud Balti kett oli president Karise sõnul mõtteline jätk Balti apellile kui 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku saatsid märgukirja ÜRO peasekretärile, et kuulutada MRP õigustühiseks ja taastada Balti riikide iseseisvus. 

„See oli meie südametunnistuse hääl. Suvel 1979 tundus see soov paljudele kättesaamatus kauguses, aga kümme aastat hiljem nägime oma iseseisvuse taastamise piirjooni juba horisondil,“ lisas ta.

„Balti kett on üks tunnistus sellest, kuidas alistatud rahvad võivad endalt aheldad rebida, kui neis on julgust, otsustavust, usku, lootust ning võimaluste akna märkamist ja ära kasutamist,“ ütles president Karis.

Oma riigi taastamine, demokraatia ja vabaduse kinnistamine, geopoliitiliselt eikellegi maalt pääsemine – see kõik on president Karise sõnul Eesti, Läti ja Leedu kogemus, mida on vaja jagada.

Riigipea meenutas oma perekonna mälestusi Balti ketist. „Meie pere – Sirje, mina ja kaks poega – seisime Balti ketis kusagil Nuia ja Lilli vahel, sest enne oli rahvast nii palju, et sinna juurde enam ei mahtunud. Mäletan uhket tunnet, et midagi suurt on juhtumas ja meie oleme ka siin. Midagi sellist saab kogeda väga harva, võibolla ainult üks kord elus,“ ütles president Karis.

„Ja mul on siiani meeles need kolm sõna… Vabadus! Brīvība! Laisvė!“ lisas ta.