Reklaam sulgub sekundi pärast

Kibestunud mees keeldub lagunevast majast ära minema: las vajub, ma olen paar korda juba lõppenud!

ME

"Märgatud Eestis" on jõudnud Võrru, kus ühes räämas ja lagunevas majas elutseb meesterahvas nimega Vello. 62-aastane härra on nõus majast lahkuma vaid ühel tingimusel: jalad ees.

Näita 2 kommentaari

test

Vasta

Saatest väljas. Päästeametist pole ütlust nii, et kolida välja. Sealt on kontrollide ja käikude ajal tulnud viited konkreetsetele ohtudele, antud juhiseid ja fikseeritud olukorda ja keeldusid. Varisebki ju mitmest kohast. Midagi on ära tehtud, suuremat osa mitte. Kõigega tegeletud pole, enamuse omanike passiivsus. Tööd on olnud suured, mahukad, kallid, käinud samahea kui lahinguväljal koos sõltlastekarjapoolse arvestatava segamise ja mingist ajast juba osade säravamate kujude koostööga. Väga märgiline ja tänuväärt.
See naaber välja arvatud, ikka kreenis ja nahpohhtjurrapljaaa.

Mees ise eetris räägib ümber asumisest, seega sisuliselt nõustub. Kuhu jäi intervjueerija mälu sellest linnaväljakule jõudes? Kus paraku lepitakse väljaöeldud 2019 mingi vana asjaga. See probleem ka, et kainena nõustumised ja ilmsete joobetunnustega ristivastu arvamised ja väljaütlemised peaks erialatagi inimesele selged pädevusvalikud seadma. Mille järgi tegutseda.

Linnaväljakul kõlanud, et pole arutatud majale toetusi, saab siit täpsustuse. Täpselt samad LV inimesed olid asju ajamas, ka kohal käinud, kui majja pakuti tuhandete väärtuses abi toona sees elanud invaliididele, sh. saatekangelane. Oma elamistingimuste parandamiseks, küttesüsteem, elektrisüsteem. Keelduti. Kes ei avanud ust, kes valetas end üürileandja pojaks, kes sõimas üsna ropult pakkumise vastuseks. Kes lubas kõigi ees kellegi ajud seinale lasta.

Maja asju on arutatud küll. ILMA majast osalemiseta ka, kui tagantjärgi on ametitest lihtinimlikult välja kostnud, et olevat olnud mingeid koosolekuid. Kirjadele vastused on tulemata jäänud, küsimusega majas aastaid tagasi kohapeal käinud reidi osalejate nimede ja ametite osas.
Reidi maha salata, üldse unustada oleks raske, mitukümmend inimest, elanikke, omanikke ja ametiisikuid, politseiväljakutse julge daami poolt, kes ainsana telefoni kasutas, kuigi rahva poolt salvestades saanuks juba tookord kogu kuritegude peategelaskonnaga palju kiiremini asjad korda. Samas aega kauem läks ja korda asju ikkagi sai. Aitäh.

Et ei saavat midagi teha, on abituse tipp väita. Linna ja valdkonna tippude poolt. Nad on olnud tunnistajad ilmsetele seaduserikkumistele, et mitte öelda – kuritegudele. Milles probleem, ei tea. Või ootab keegi linnas, et omanikering jääks vähemaks, ropp töö enne ära tehtud ja siis saab juba võõrandada kogu selle omandi. Sest alust ju on.

Huvitavad sõnavalikud saates. Halvaa, punker, mädakartul jms. Ei ole vaja nii lati alt tulla, keel ega materjal pole nii vaesed. Välja jäetud on täitsa konkreetseid lahenduseks vajalikke ja olemas asju, kaamerasse välja öeldud. Perekond mehel on olemas. Perekonnaseadus on, isakohused mehelt välja mõistetud ja naise-laste poolt vastu võetud. Isa pasas ja kuses, vett ega kütet ega elamistingimusi samahea kui pole. Teiste kaela peal parasiteerides vedeleb. Kirjad saatele ja sotsiaalteenistusele sellest olemas, et pere on. Vastuseta. Eraisikust naaber ega kaasomanik ei saa alimente kontrollida, ametitest saadakse. Ja vastutus korraldada. Selleks pole vaja kellegi elu ega raha kohtu peale kulutada, milleks pole vaja mehe kodu ja omandi asjade ajamises pensioni ega kellegi teise ressursse raisata. Aga millegipärast hoitakse kinni eisaamidagi-st.
Autos oma sõprust kinnitanud habemik pole meeste eneste sõnulmingi sõber. Kah alkohoolikust kodunt põgenik, poeg on terviseprobleemiga habemikku taga otsinud, kui too end joomingutele sokutades kellegi poole päevadeks sokutab. Lahti temast ei saada, sest enne ei minevat, kui teiste pinnad lagastatud ja viinad otsas. Ja käituvadki majakangelase “sõbrad” võõrastes valdustes mingi õhust ja alkoaurudest võetud peremeheülbusega. Sama h Passitakse, kui kodudes pensionilaekumiste järel purjus ollakse ja sokutatakse end linna mööda kuritarvitama teiste kodusid, viinu ja halvemal juhul üldse varastada kõlbavat nillima.
Huvitav, et Võrus on maju, kus on piisanud mõnest väljakutsest, mõnest naabrite pingutusest ja kaebusest ja kontingent on minema saadud. See vana on nagu jumal. Ta ikka väga loodab maja kokkukukkumise legendile, sest see toovat kõvasti sisse. Krunt ikkagi. Nii lihtne ongi. Ta ei saa aru omanikuvastutusest. Tema kunagist enda maja ei müüdud maha. Ta ise müüs.. Teda ei sokutatud, ta pole sunnitud virelema, ta ise ostis juba ostu ajal halvas seisus majja just sellise koha. Ise keeldub omanikuna elamast ja lihtsalt vedeleb. Salvestuse järel maksis kinni ühe kastitühjenduse väikse plussiga. Kuus aastat. Majal vesi ja kanal puuduvad, projektirahade toel oleks saanud juba hulga asju korda ja maja seisukord kui elamiskõlblikkus kordapoole. Ta oma sõltlastest nõuandjate toel otseselt rikub väga palju suurema hoone ja krundi. Oma väljaheitepange lennutati aastaid otse krundile laiali,kogu sitt ja prügi olid siis kasti asemel maas laiali. Muidugi polnud ta ainus aga nüüdseks on. Kogu see asi on aastaid linnale teada. Kirjad ja kõned on alles. Kui majas kaameraid kasutada, siis üldse on päris valus, kuidas mäludega paljudel midagi majaga seoses juhtub. Ja ega kõik abipakkumised täpsemalt uurides väga muud ei pruugi ollagi, kui vanale eluviisipäevade juurdevenitamiseks pakutud. Muide, abist keeldumise aeg 2019. Sama inimene, sama hääl, sotsiaalteenistuse ametiautoga käisid sama keeldunuga kolimiseks variante ringi sõitmas. Kohe kindlasti nüüd hiljem, pärast 2019-t. See on vaid üks pisike vastuolu, palju paksemas ja pikemas ebakõlade reas.
Arstiabi osas see nali ka, et arstiaegu mees laseb tuulde ja kuna tal sidevahendid puuduvad, siis teada ongi see pohuismuse aspekt, kuna naabrite telefonid olid antud liikumisraskustes kodaniku kontaktidena ja eks aegajalt küsiti, kuhu patsient jäi ja miks arveid tasumata. Rehknungitega ikka korduvalt tuksis. Ta üle neljasajane elektrivõlg oli vist suurimaid aga mitte viimane, aastad hiljem ka üle sajane ja siis ta lihtsalt viskas sajase üle toa sita sisse, et keda segab, mingu ja maksku. Nende rahaloopimiste arvele kannaks hea hulga tema paigale jäämise eest võitlejaid ja lausa roppumoodi sõdijaid. Too sajane? Korjasin üles ja viisin otse makseautomaadi kaudu elektri eest äratasumisele, teine naaber kaasas. Saanuks vabalt mulle võlgu oldava sealt tagasi võtta. Nii asjad siiski ei käi. Korteriühistu arved tõesti oleks lihtne ju välja nõuda, paraku on need suured kü-le esitatud arved makstud eraisikuna, maja pealt pärast tagasi kogutud. Majal võlgu pole, selle eest päästes satubki ise kogu arve maksja tanki ja kodanik kangelane kasutas asja julmalt ära. Ta siiski päris ainus polnud. Aga tema o üks nendest, kes kunagi majavalitsuse aegadest saati arveid üle laskis, kelle pärast haldus maja hülgas. Millest saates ei sõnagi, kuigi on olemas mäletavaid inimesi ja tõendusi. Et aga haldus lahkus, võttes korralikult maksnute raha võlgnike patu katteks, on juba omaette. Lepingud noil aegadel polnud majaga, toonase üsisusega, vaid iga korteriga eraldi, seega korralike raha lihtsalt ärastati, maja ei varja tegematajätmisi, milleks rahasid kogutud oldi. Ei ole üldse segast ega keerulist, kuigi mahukas ja ajalooga probleemistik küll, lihtsalt väga valitakse, kui maja asju kuskil tähelepanu alla jõuabki. Veel ja veel aitäh, kellega siiani koristatud ja asju aetud on saanud. Kordapoole. Selle maja miinus ongi olnud nii tohutu, et võrreldes muu normaalsusega liiga pikk maa minna, et saaks täiesti kordasaanuks kõik lugeda. Olgu see paremas seisus maja ja inimestega või maetud/lammutatud muruni… Viimane pole küll mingi õige ega odav lahendus.

Vasta