Ehmatav tõde: kõigile inimestele sõjaohu korral varjumisvõimalusi ei olegi

"Laseri" saatejuht Marii Karell otsis ülesse üksikud pommivarjendid, mis Eestis on. Selgus, et kõikidele inimestele varjendeid ei jätkugi. "Kogu elanikkonnale meil varjumisvõimalusi ei ole ja nende leidmine võtabki väga kaua aega," tõdes Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juht Priit Laaniste.

Marii Karell otsustas minna vaatama, kas tema enda kelder on varjumiseks sobiv. Selleks oli ta kaasa võtnud Päästeameti evakuatsiooni eksperdi Sten-Patrick Kreegi. "Sinna peab kiirelt saama, mitte miski ei tohiks sissepääsu segada," ütles mees Karelli keldrisse sisenedes.

Edasi jõuti gaasikatlaga ruumi. "Siia ruumi ma kohe kindlasti ei varjuks, et ma loodan, et teil on seal edasi midagi paremat," andis Kreek ruumile varjumiseks ebasobiva hinnangu. Karell uuris, mis sellel ruumil viga on. "Esimene probleem on see gaasikatel, gaasi eest tuleks kindlasti sellises ohuolukorras hoiduda. On meil olukordi, kus taevast tuleb alla igasugust lendavat materjali ja kui see pihta saab, siis gaas võib igasuguseid pahandusi siin tekitada," ütles Kreek.

Ka ellujäämiskoolitaja Erki Vaikre kinnitab seda ideed. "Kõige kriitilisemad ongi elumajad, millel on enda gaasikatlamaja, kuna see gaas on sädemest, või olgu ta mõnest plahvatusest või elektrijuhtmete vea tõttu, mis plahvatuses on viga saanud, igasugune säde muudab sellise ruumi ja selle ümbruse põhimõtteliselt pommiks," sõnas mees.

"See, et sõda käib Ukrainas, ei tähenda, et meil on selline väga kiire ja vahetu sõjaoht, aga kindlasti meie regioonis sõjaoht on suurenenud, mis tähendab, et me peame neid lahendusi leidma, mitte homseks, aga lähiaastatel. Ja vähemalt on varjumisega Eestis hakatud aktiivselt tegelema," kinnitas Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juht Priit Laaniste.

Mis on ikkagi varjumiskoha ja varjendi vahe?

Varjumiskoht on olemasolevale taristule kohandatud ruum, näiteks nagu saates läbi käinud elumaja kelder.

Varjend on see, kui tuleb nõue või standard, et sellele vastavalt ehitatud varjumiskoht on varjend.

Marii Karell uuris, kas selline standard on juba kehtimas. "See tuleb määruse tasandil selle aasta lõpuks," ütles Kreegi.

Üks parimaid varjendeid Eestis on hetkel keldrihoones asuv Eesti Kunstiakadeemia muuseum. Tegu on Nõukogude ajast säilinud varjendiga. "Nõukogude Liidu asutustel olid korralikud pommivarjendid, tõenäoliselt ka tuumavarjendid," ütles Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.

Ka Siseministeeriumi esindaja sõnul on Kunstiakadeemia varjendi näol tegu koguni tuumavarjendiga. "See tundub olevat kõrgema klassi varjend," kinnitas Laaniste.

Saates tuleb ilmsiks, kui palju Eestis sobilikke varjumiskohti ja varjendeid on, millised nõuded on paigas ning millised on edasised plaanid.

Vaata artikli päises olevast videost lähemalt!