Anu Saagim ja Marta Vaarik langesid piiluvate droonikaamerate ohvriks

“Istusime rõdul, tšillisime, lugesime raamatut, olime üsna vaikselt nagu hiired ja järsku käis surr-surr-surr-surr,” kirjeldab saatejuht Anu Saagim äsjast kohtumist sissetungijaga.

Kuid Saagim pole ainus, kes hiljuti drooni ohvriks langes.

“Olin maal kahekordses majas, ülakorrusel, suured aknad lahti pärani. Lugesin rahulikult.

Järsku droon oli akna taga, olin püha viha täis”, räägib kunstnik Marta Vaarik oma hiljutisest kogemusest.

Vaarik proovis droonilennutajaid kätte saada, kuid edutult.

“Ma olin sekundiga all ja otsisin seda lennutajat. Mul on 1 hektar maad, trampisin kogu selle maa läbi, kuid ei leidnud kedagi,” kirjeldab Vaarik

Eramaale tungijate eest kaitseb kodanikku politsei. Tuleb aga välja, et mitte siis, kui sissetungijaks on lennumasin.

“Kõik droonide lennutamisega seonduv jääb Lennuameti vastutusalasse,” selgitab Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Annika Maksimov ja soovitab Lennuameti poole pöörduda.

Kas igaüks võib võõra hoovi kohal drooni lennutada?

“Kui see on teie eramaa, siis tõenäoliselt mitte ja kui see häirib teie elu, siis on mõistlik pöörduda politsei poole,” suunab Lennuameti peadirektor Rait Kalda “Laseri” tagasi politsei poole.

“Politsei ei saa sellises olukorras midagi teha,” selgitab Maksimov.

“Ma ise mõtlesin, et kui see droon peaks järgmine kord tulema, ma siis ikkagi haaran selle relva ja lasen paar lasku ta poole,” räägib Saagim, kel hiljutine juhtum ei ole ainus droonirünnak. Ka kord varem on tema Tallinna kodu kõrgel asuvate akende taha droon sattunud.

*

Kas vegan-nahast tooted on ohuks keskkonnale?

Ekspert: “See on 100% nafta!”

Võiks arvata, et kui tootel on kirjas “100% vegan” ja “toodetud ilma loomi kahjustamata”, siis on tegemist millegagi, mis on eriti hea, kasulik ning jätkusuutlik.

“Jah, seal ei ole loomanahka kasutatud, aga selle eest on sinna läinud metsik kogus energiat ja see on tegelikult 100 protsenti nafta,” räägib nahktoodete ekspert Lennart Mänd.

Sest kuigi veganmaterjalide tootjad räägivad kaunilt, et tegemist on ananassilehtedest või korgipuust tehtud materjaliga, jäetakse mainimata, et ainult sellest toorainest ei piisa.

“Kõigepealt on all riidekiht, siis vakstukiht, mis on liim ja selle peal õhuke korgikiht,” kirjeldab TTÜ materjali- ja keskkonnatehnoloogia lektor Tiia Plamus loomi kahjustamata toodetud korginahka. 

Ausalt öeldes ei tundu, et selline kokkuliimitud loodustoode võiks kunagi ilusti ära laguneda.

“See riidekiht, mis all on, koosneb polüestrist ja puuvillast ja polüester nüüd kindlasti ei lagune ära,” kinnitab Plamus.

“Kui me ükstapuha, mis materjali, hakkame massiliselt tootma, siis tekib küsimus, kui keskkonnasõbralik see tootmine on,” seab Plamus uute materjalide jätkusuutlikkuse kahtluse alla.

“See on selline müügistrateegia, et müüa odavat plastikut hästi kallilt,” lisab Mänd.

Kas lendava sissetungijaga võitlemine jääb meie igaühe enda asjaks või on siiski riigilt abi loota? Kuidas tarbijana poes aru saada, mida täpselt nii vegan kui tavalise nahktoote pähe müüakse? Seda näeb juba esmaspäeval kell 20 TV3 saates “Laser”.